võib see muutuda krooniliseks ning kujuneda maksatsirroosiks RASVMAKS o Ehk alkoholmaks o Pidevalt alkoholi tarvitavatel inimestel hakkab maksarakkudesse kogunema rasva o Rasvmaks esineb 90%il korraga suuri alkoholikoguseid või pidevalt alkoholi tarvitavatest inimestest o Rasvmaksale omased muutused taanduvad alkoholi tarvitamise lõppedes kahe nädala kuni kahe kuuga MAKSATSIRROOS o Ehk alkoholitsirroos o Alkoholtsirroos kujuneb välja umbes igal kümnendal kuni igal viiendal alkoholi liigtarvitajal o Haiguse väljakujunemine võib võtta kümme aastat o Selle tekkeks piisab, kui juua elu jooksul 100 kg puhast alkoholi o Alkoholtsirroos on enamasti pöördumatu haigus, kuid selle sümptomeid saab leevendada alkoholist täielikult loobudes MÜÜDID ALKOHOLI KOHTA o Puberteetide alkoholi tarbimine ei ole ohtlikum kui täiskasvanute oma o Keha põletab saunas või joostes alkoholi kiiremini
südame-veresoonkonnale kohe peale tarbimist? kiireneb südame löögisagedus ja kasvab südame hapnikutarbimine vererõhk langeb erinevate organismile vajalike bioaktiivsete ainete toime ja taseme muutumine Mõju vereringeelundkonnale Kõrgvererõhutõbi Südamerütmihäired Südamelihase kahjustus (kardiomüopaatia) Ajusisene verejooks (hemorraagiline insult) Mõju seedeelundkonnale Maks Alkoholmaks ehk rasvmaks Alkoholhepatiit ehk maksapõletik Alkoholtsirroos ehk maksatsirroos Rasvmaks Maksatsirroos Mõju seedeelundkonnale Kõhunääre Pankreatiit Magu Alkoholgastriit Söögitoru Mallory-Weissi sündroom
üle riskipiiride. Maksakahjustused ei teki koheselt, vaid kujunevad välja aastate jooksul. Üldiselt tekivad naistel kahjustused kiiremini, kui meestel. Kõvasti sõltub ka kahjustuste teke toitumisest ja viiruste esinemisest. Seda, et miks mõndadel inimestel tekivad kahjustused kergemalt ja kiiremini kui teistel ei ole veel välja uuritud. Maksa alkoholtõve vormid on alkoholmaks, alkoholhepatiit ja alkoholtsirroos. Südame- ja veresoonkonna haigused Ületades alkoholi tarvitamise riskipiire, suureneb tunduvalt järgmiste südame- ja veresoonkonnahaiguste risk. Kõrgvererõhktõbi Kui tarvida alkoholi lühiajaliselt, siis põhjustab see vererõhu langust aga kui tarvitada alkoholi pikaajaliselt ja pidevalt, siis tekib vererõhu tõus. See esineb sõltumatult: soost, kehakaalust, east ja suitsetamisest. Tavaliselt läheb vererõhkt tagasi normaalseks umbes 2 nädala pärast, peale alkoholi tarvitamist
Maksa läbiv veri on kõige suurema alkoholisisaldusega, sest joodud alkohol imendub seedekulgla kaudu vereringesse, kogu seedekulglast pärit veri aga läbib enne teiste organite juurde jõudmist kõigepealt maksa. Alkoholist tingitud maksakahjustus on nii Eestis kui ka Lääne-Euroopas kõige sagedasem maksahaiguse põhjus. Alkoholist tingitud maksakahjustuste risk suureneb hüppeliselt, kui juua pidevalt üle riskipiiride. Maksa alkoholtõve vormid on alkoholmaks, alkoholhepatiit ja alkoholtsirroos. 1.4. Vaimne tervis Alkohol on närvisüsteemi mõjutav aine, mida seostatakse mitmete vaimsete häirete tekkega. Inimese aju on alkoholi üheks peamiseks ründepunktiks. Seeläbi mõjutab alkohol nii meie füüsilist kui ka vaimset tervist. Vaimse tervise probleemid võivad põhjustada suuremat alkoholi tarvitamist. Alkoholi kuritarvitamine omakorda võib põhjustada vaimse tervise probleeme, nagu näiteks depressiooni või ärevust
Pikaajalise tervisemõju seisukohast ei ole ka olulist tähtsust joomise harjumustel – kas juuakse palju korraga või vähem, aga sageli (tähtsust võib olla konkreetsete tervisemõjude puhul, aga mitte üldistatult). (Alkoinfo, 2016) Liigne alkoholitarbimine mõjutab negatiivselt kogu organismi, sealhulgas maksa, südame ja immuunsüsteemi tööd. Kuni 35%-l alkoholiga liialdajatest kujuneb välja alkohepatiit ja nendest omakorda 55%-l on selleks ajaks juba alkoholtsirroos. Alkohol tõstab vererõhku, tekitab südame rütmihäireid ning südamelihaste kahjustusi, suurendab diabeedi- ja insuldiriski, põhjustab äkksurmasid. Kroonilistel alkohoolikutel on suurenenud risk kopsupõletikuks ja tuberkoloosiks. Vähivormidena tekivad eeskätt suukoopa-, kõri-, neelu-, maksa- ja rinnavähk. (Alkoinfo.ee, 2016) Ülalpool loetletud üldistele terviseriskidele ja - häiretele lisaks käsitlen järgmises peatükis lähemalt alkoholi mõju inimese närvisüsteemile.
meestele. Maksa kahjustus ei sõltu alkoholi liigist, vaid elu vältel joodud alkoholi kogusest. Alkohol imendub seedetraktis ja lagundatakse maksarakkudes, tekkivad jääkained põhjustavad maksarakkude hävimist. Esmalt tekib rasva suuretilgaline ladestumine maksarakkudes ehk maksasteatoos, mis võib alkoholist loobumise puhul veel taandareneda. Kahjustuse süvenemisel järgneb alkoholhepatiit, mis võib taandareneda vaid osaliselt ja normaalne maksakude ei taastu. Lõpuks tekkiv maksa alkoholtsirroos tähendab pöördumatut sidekoe ja regeneratsioonisõlmede teket maksakoes. Maksakahjustuse arenemine võib olla pikka aega märkamatu. Maksatsirroosi puhul pikendab elu ainult kiire ja lõplik alkoholist loobumine. [1] 1.2. Alkoholi mõju närvisüsteemile Alkoholi on oma keemilise mõju poolest kesknärvisüsteemi depressant. Alkoholi kasutatakse sageli ärevuse peletamiseks, kuid tegelikkuses alkoholi mõjul see hoopiski süveneb.
meestele. Maksa kahjustus ei sõltu alkoholi liigist, vaid elu vältel joodud alkoholi kogusest. Alkohol imendub seedetraktis ja lagundatakse maksarakkudes, tekkivad jääkained põhjustavad maksarakkude hävimist. Esmalt tekib rasva suuretilgaline ladestumine maksarakkudes ehk maksasteatoos, mis võib alkoholist loobumise puhul veel taandareneda. Kahjustuse süvenemisel järgneb alkoholhepatiit, mis võib taandareneda vaid osaliselt ja normaalne maksakude ei taastu. Lõpuks tekkiv maksa alkoholtsirroos tähendab pöördumatut sidekoe ja regeneratsioonisõlmede teket maksakoes. Maksakahjustuse arenemine võib olla pikka aega märkamatu. Maksatsirroosi puhul pikendab elu ainult kiire ja lõplik alkoholist loobumine. [1] 1.2. Alkoholi mõju närvisüsteemile Alkoholi on oma keemilise mõju poolest kesknärvisüsteemi depressant. Alkoholi kasutatakse sageli ärevuse peletamiseks, kuid tegelikkuses alkoholi mõjul see hoopiski süveneb.
annaabi.ee 
