Kui metanooli juua, sis väike kogus teeb pimedaks kuid suurem kogus tapab(nt viinapitsi täis) 3. 5-10 ml metanoolist võib saada mürgituse või jääda hoopiski pimedaks. Kuskil 30-40 ml metanooli on juba aga surmav. 4. Enamasti valmistatakse etanooli eteeni katalüütilise hüdraatimise viisil, või sis sahhariitide kääritamisel. Etanooli tootmise tooraineteks on enamasti kartul, teravili(nisu, oder, rukis) või sis puidu töötlemise ülejäägid. 5. Veini ja õlle alkoholiprotsent on sellepärast madal, et nad on vamistatud kääritamise teel. 6. Piiritust tehakse enamasti kas teravilja või siis kartuli baasil. Toorainetes almistatakse meski, mis pannakse pärmi abil käärima. Käärimine kestab seni, kui pole kas enam suhkrut, pole piisavat temperatuuri või siis on alkoholikogus liiga kõrge. Kuis meski on valmis, siis see destilleeritakse ära. Konjakit valmistatakse viinamarjadest, mis on harilikest viinamarjadest happelisemad. Ja
taimede eeterlikes õlides. Etanooli saab toota mitmetel viisidel: 1) Viinamarjade, puuviljade ja teiste suhkruid sisaldavate lahuste või tärklist sisaldavate produktide kääritamisel. 2) Puidutöötlemisjääkide töötlemisel 3) Nafta krakkgaasides sisalduva eteeni hüdraatumisel 5. Miks õlle ja naturaalveini alkoholisisaldus on suhteliselt madal? Kuna veini ja õlle kääritakse ning siis ei tõuse alkoholiprotsent nii suureks. 6. Kuidas saadakse kangeid alkohoolseid jooke? Mille poolest erineb konjaki ja viina tootmine? Mono- ja oligosahhariide sisaldavatest taimemahladest või muust lähtematerjalist võib anaeroobse käärimise tulemusena pärmiseente toimel tekkida jääkproduktina etüülalkohol. Lähtematerjalina võidakse kasutada ka tööstuslikult toodetud suhkru lahust. Lähtematerjaliks kasutatakse ka taimse päritoluga polüsahhariide, eelkõige
arenes ja osati juba paremini põldu harida tekkisid esimesed saaduste ülejäägid, mis omakorda panid aluse kaubandusele. Esimene veinikaupmees võis elada mõnes Sumeri linnades, tänases Lõuna -Iraagis. Vein levis kiiresti kõigis Vahemereäärsetes maades. Seda valmistasid nii egiptlased, kes tegid seda rikkamatele. Samuti kreeklased, kes valmistasid veini kõigile ühiskonnakihtidele. Veini võtsid omaks roomlased. Antiikmaailmas joodud vein erines paljuski tänapäevasest veinist. Alkoholiprotsent oli arvatavasti väiksem kuid veinid ise magusamad. Veinide ajalugu Tõenäoliselt hakati veini kõige enne valmistama Kaukaasia mägede piirkonnas, umbkaudselt tänase Gruusia ja Kurdistani aladel. Jumalate joogist, mille nimetust on sajandite vältel seostatud nii ladinakeelse vinumi, gruusiakeelse vhino, kui heebreakeelse yayiniga, räägivad meile iidsete hauakambrite seinamaalingud, vanad raidkirjad, ajalooürikud ning piiblilood.
*Granuleeritud siirupi panemine augustatud seintega vaatidesse *Tsentrifuugimine (eraldub veniv melass) *Melassi segamine veega ja lisatakse käärimisstimulaator *Meski kääritatakse *Meski destilleerimine 19.LINNASEVISKI Linnaseviski on kokku segatud erinevatest ühelinnaseviskidest. See on nö. Puhas linnaseviski (vatted malt või pure malt whisky). Shoti linnaseviskid on enamasti tugevalt isikupärased. Linnaseviski alkoholiprotsent on 43% vol. Linnaseviskit valmistatakse ainult teravilja linnastest. 20.SEGUVISKI (BLENDID) Seguviski saadakse ühe või mitme linnaseviski segamisel teraviljaviskidega. Seguviski mekk on linnaseviskist leebem, seepärast sobib rohkemate erimaitsetega ja sp. Levinuim viski maailmas. Poes olevad seguviskid koosnevad 15% linnaseviskist ja 85% muust teraviljaviskist. 21.AMEERIKA VISKI Seguviski alaliik on Ameerika Ühendriikides levinud Bourboni viski (burboonviski, Bourbon
Seda valmistasid egiptlased, kuigi ainult rikkaimad nende seast, ja hiljem kreeklased, kes tootsid seda kõigile ühiskonnakihtidele. Roomlased olid riigi algusajal ranged ja pidasid veini kahtlaseks, kuid see võitis populaarsuse juba enne Caesarit ning kujunes rikkuse allikaks neile, kes valmistasid seda ( orjade tööjõudu kasutades) suurtes kogustes. Antiikmaailmas joodud vein erines nendest, mida juuakse praegu. Siis eelistati magusamat veini. Alkoholiprotsent oli arvatavasti väiksem ja vaini segati tihti teiste ainetega, näiteks mee, vürtside ning mõnikord koguni mereveega. Rooma keisririik ja selle hästi korraldatud trantspordivõrk ei soodustanud mitte üksnes veinikaubandust, vaid ka viinapuude levikut. Juba enne roomlaste tulekut olid kreeka kaupmehed toonud viinapuud Lõuna- Prantsusmaale, kuid pax Romana viis need kogu Prantsusmaale ja Hispaaniasse ning võis ergutada metsviinapuude kasutamist Saksamaal. Meie ajaarvamise 3
annaabi.ee 
