vastasseisu tõttu on palju tema infot kirjutatud ta protokollis, ta vahistati mitu korda ja kuulati üle. Maltsvet organiseeris ühe Eestist välja rändamise. Ta viis suure hulga inimesi lõuna venemaale Krimmi, kus inimesed läksid Maltsvetiga kaasa lootuses saada maad ja kergemat elu. Eesti kirjanduses ei ole tegelikult religiooni teemat palju käsitletud. See pole olnud väga olulisel kohal. Välismaal-religioon on loomulikult inimese argipäeva tegevuste osa. 17. Eesti vanema kirjanduse alkoholinarratiiv ja kõrtsi teema Selle moodustavad erinevad tekstid ja nendest esile tulevad hoiakud. Ja mis selle kõigega kaasas käib. Alkoholist kirjutab Balthazar Russow oma Liivimaa Kroonikas. Mõistab seda hukka kui pahet. Ta kritiseerib valitsevate klasside lõtvu elukombeid ja prassimist. Teine tekst- Käsu-Ants, oh ma vaene Tarto liin. Seal on alkohol võrdsustatud patuga. Üks keskseid teemasid, nt 18. saj lõpu pastor, kes kirjutab maarahvale mitmeid valgustava sisuga jutte
Vilde on üsna kriitiline. Palvete lugemini kuni kriitilise piirini muudab inimese orjaks. Näitab, kuidas see maltsvekkus ühele või teisele mõjub: mõni on naeruväärne, mõni kohustatud. Vilde näitab tegelikult seda, et ega see suur usk kuskile ei vii, aga möönab seda, et muud pääsuvõimalust 19. sajandi keskpaiga talupoeg ei näe. Kergemat elu kuskilt ei paista ja ainus abinõu selleks on selle sama prohvet Maltsveti usk. 18. Eesti vanema kirjanduse alkoholinarratiiv ja kõrtsi teema Lääne-Euroopa suhe alkoholiga on pigem naudinguline. Põhja-Euroopas (ka Eestis) käsitletakse alkoholi probleemikesksena. Algab juba Russowi kroonikast (ta nimelt põlgas talurahva liigjoomist). Erandiks on pidustused ja pulmalaulud, kus alkohol seostub rohkem lõbuga. Koloniaalpoliitikas on alkoholi alati käsitletud kui midagi võõrast, mille on kaasa toonud vallutajad v uued valitsejad. Eksisteerib 3 diskursust, kuidas alkoholist räägitakse
vahistati mitu korda ja kuulati üle. Maltsvet organiseeris ühe Eestist välja rändamise. Ta viis suure hulga inimesi lõuna venemaale Krimmi, kus inimesed läksid Maltsvetiga kaasa lootuses saada maad ja kergemat elu. Eesti kirjanduses ei ole tegelikult religiooni teemat palju käsitletud. See pole olnud väga olulisel kohal. Välismaal-religioon on loomulikult inimese argipäeva tegevuste osa. 18. Eesti vanema kirjanduse alkoholinarratiiv ja kõrts Selle moodustavad erinevad tekstid ja nendest esile tulevad hoiakud. Ja mis selle kõigega kaasas käib. Alkoholist kirjutab Balthazar Russow oma Liivimaa Kroonikas. Mõistab seda hukka kui pahet. Ta kritiseerib valitsevate klasside lõtvu elukombeid ja prassimist. Teine tekst- Käsu-Ants, oh ma vaene Tarto liin. Seal on alkohol võrdsustatud patuga. Üks keskseid teemasid, nt 18. saj lõpu pastor, kes kirjutab maarahvale mitmeid valgustava sisuga jutte
Juhiks saamine on ka romaani haripunkt. 1861 valge laeva ootamine – suvel kogunes hulk inimesi Tallinna külje alla, Lasnamäe veerule, kuhu Maltsveti nägemuse järgi pidi tulema valge laev, mis pidi kõik kokkutulnud parematele jahimaadele viima. Romaanis kirjeldab Vilde valge laeva ootamist eepiliselt. 1860ndatest on valge laeva kujund olnud oluline. U. Masing pakub 20.saj välja valge laeva tähenduseks eesti hinge sümboli. 18. Eesti vanema kirjanduse alkoholinarratiiv ja kõrtsi teema 18 Eesti kultuuriajaloos käsitletakse alkoholiteemat probleemikeskselt. Teatud Euroopa kultuurides (eelkõige Lõ-Euroopa veinikultuurid) suhtutakse alkoholi seevastu kui naudingusse, mitte kui probleemi, st alkoholiteemaga kaasneb naudingu kontseptsioon. Põhja-Euroopas, sh Eestis, joodi rohkem viina ja piiritust, lõunapool viina
annaabi.ee 
