- riiki. Indiviidi ülesandeks on kohaneda üldise arvamusega. Õige käitumise mõõdupuuks on ühiskondlik arvamus. Sofistide loomuõigus: loomuõigus (physis) vastandub positiivsele õigusele (nomos, thesis) Hippias (460 – 399 e.kr) - riigi kodanikud on loomu poolest ühtekuuluvad, sest sarnane kuulub sarnasega ühte. Positiivne õigus läheb tihti loomusega vastuollu Inimesed on loomu poolest võrdsed Alkidamas „Jumal on kõik inimesed loonud vabadena ega ole kedagi teinud sünni poolest orjaks.“ Herakleitos ja Pythagoras küll eristasid positiivset ja loomuõigust, kuid tegemist oli pigem alluvussuhtega ning mitte vastandumisega - Sofistid – esimesed liberaalid – selgitab ehk nii mõndagi ka tänapäeva poliitikas – kõnekunst ja demagoogia – tõde esitatakse ja kaitstakse tõe „tellija“ kaudu. Sofistide kolmas suund – tugevama loomuõigus Kallikles (5 saj e
sajandi e. Kr.) loomuõiguslik sund allutas kriitikale riigis kehtiv õigus, kui positiivne õigus. Loomupärast õigust, physis, hakati nimetada loomuõiguseks ja selle vastandati inimeste otsustusest kehtestatud positiivne õigus, nomos [Luts 1997, lk 55]. Sofistide loomuõigusfilosoofia oli revolutsiooniline, suunatud olemasoleva positiivse õiguse muutmisele. Platoni ( 427-347 e. KR.) järgi on seadus inimese türanniks ja sunnib paljut loomuvastusi (Platon, Protagoras, 337). Alkidamas väitis, et Jumal on kõik inimesed loonud vabadena ega kedagi teinud sünni poolest orjaks. Sofistide kosmopoliitilises loomuõigusmõttes on nähtud ka üldse inimõiguste idee algupära. Esimene samm selle ideeni jõudmiseks on kahtlemata kõikide võrdsuse tunnistamine. Sofistid siit edasi siiski ei läinud ega püüdnud täita konkreetne sisuga. Kallikles (5. saj. e. Kr.) see vastu kritiseeris
üksikisikutel, seega igal inimesel; inimrühmadel või gruppidel nagu perekond, välismaalased (mittepõlisrahvuse esindajad, immigrandid, pagulased, võõrtöölised), vähemused, põlisrahvad, valitsusvälised organisatsioonid; rahval; inimkonnal. Ajalooline ülevaade Arvati, et inimväärikus oli vaid Ateena kodanikel (polise liikmetel); "Inimesed on oma loomu poolest kas vabad või orjad": Aristoteles; Sofistid (Alkidamas VanaKreeka filosoof); Justinianuse valitsemine 6 saj; Keskaegne loodusõigus; Keskaja alguses hakkasid tekkima mõned seisuse eriõigused; Ajalooline ülevaade Kristlik reformatsioon; "Üldine Preisi Maaõigus" 1794; Allgemaines Bürgerliches Gesetzbuch 1797; John Locke; Montesquieu, Voltaire, Rousseau; Mirabeau 1770 (droits fondamentaux); Ajalooline ülevaade Inimõiguste areng Saksamaal; Belgia põhiseadus;
annaabi.ee 
