Seni on õnnestunud maomürkidest isoleerida kolm peamist faktsiooni: neurotoksiin hemolüsiin hemorragiin. Maomürgid Nimetatud üksikute mürgifaktsioonide hulgaline vahekord on eri liiki madude mürgis erinev. Maomürkidest valmistatakse ravimeid ja maomürgivastaseid seerumeid. Alkaloidid Kesk ja LõunaAmeerikas elutsevad mürgised konnad on sama tapvad kui ilusad, seda tänu kemikaalidele, mida nimetatakse alkaloidideks. Konna naha peale tekkiv eritis on nii mürgine, et ühelt konnalt saadavast ainest võib tappa kümme inimest. Mesilasmürk Mesilasmürk koosneb väga paljudest keemilistest ühenditest ja see mõjutab organismi mitmel moel. Mesilasmürgist valmistatakse mitmeid preparaate. Allergilistele inimestele ohtlik, sest võib tekitada surmaga lõppeva reaktsiooni. Mürgised ämblikud Ämblike seas leidub võrdlemisi palju mürgiseid liike
5.1 Trüptofaan 5.2 Serotoniin 5.3 N,N-Dimetüültrüptamiin 5.4 Psilotsiin 5.5 Melatoniin 6. Lisad 7. Kasutatud kirjandus Sissejuhatus Alkaloidid on looduslikult esinev grupp keemilisi ühendeid mida iseloomustab enamjaolt lämmastiku alust sisaldavad aatomid. Selles grupis esineb ka üksikuid seotud ühendeid millel on neutraalsed või nõrgalt happelised omadused. Mõned sünteetilised ühendid, millel on analoogne struktuur nimetatakse ka alkaloidideks. Lisaks süsinikule, vesinikule ja lämmastikule, võivad alkaloidid sisaldada ka hapniku, väävlit ja harvemini ka teisi elemente nagu kloor, broom ja fosfor. Alkaloide looduses toodavad väga paljud erinevad organismid nende hulgas bakterid, seened, taimed ning loomad. Alkaloididel on väga palju farmakoloogilisi kasutus alasi nii traditsioonilises, kui ka modernses meditsiinis või ka baasiks erinevate ravimite avastusteks.
aga moodustavad veepinnal kile, mis ei lase hapnikku läbi.(Repossi: 31-33) 1.1. Sinivetikad Sinivetikad ehk tsüanobakterid esinevad peaaegu kõikjal meie elukeskkonnas, ka vees ja niiskes mullas. Vetikad põhjustavad vee lõhna- ja maitsemuutusi, umbes pooled neist vetikatest toodavad ka toksiine, mis on maksa- ja närvimürgid. Sinivetikate poolt toodetud toksilised ühendid jagatakse maksa kahjustavateks mürkideks ning närvisüsteemi mõjutavaks alkaloidideks. Üldjuhul võivad toksiinid seedekulglasse sattuda siis, kui tarbida nendega saastatud joogivett või neelata ujudes suhu sattunud vett. Sinivetikad ei ohusta ainult inimesi vaid ka koduloomi, mis peale organismi sattumist võivad põhjustada maksa-soolepõletikku. Sinivetikate vohamise tagajärjel toimub ulatuslik ööpäevane vee hapnikusisalduse kõikumine. Päeval, kui fotosüntees on intensiivne, võib hapniku küllastus vees ulatuda kuni 200 protsendini
arsenalis väärtuslik vahend. Ta taipas ka, et mida puhtamad need on, seda parem neid teadustöös aksutada, seega püüdis (koostöös farmatseut Pierre Joseph Pelletier'ga(1788- 22 1842)) eraldada taimsest materjalist puhtaid ühendeid (saidki nt strühniini puhtal kujul). Pelletier oli ka üks neist, kes eraldas oopiumist morfiumi. Friedrich Sertüner (1783-1841) nimetasb mainitud taimemürgid alkaloidideks, sest sarnaselt anorgaaniliste alustega (alkali) moodustavad nad hapetega reageerides sooli. Alkaloidide eraldamine jätkus, kujunes välja suur huvi mürkide vastu. Tundus ka, et ravimid ja mürgid erinevad teineteisest vaid doosi suurese poolest (vt ka: homöopaatia). Magendie järglane, C. Bernard, näitas, et ravimid (mürgid) toimivad vaid spetsiifilistele kohtadele kehas kuraare poolt esile kutsutud paralüüs nt ei mõjuta ei lihast, ega närvi, vaid nn neuromuskulaarset ühendust
annaabi.ee 
