aeratsioonitingimustes. Tegelikult, enamus tüvesid soovib neutraalset keskkonda kasvamiseks ja temperatuurivahemiku liigikaudu 20-45°C, selleseid mikroorganisme nimetatakse mesofiilideks. Olemas ka teised mikroorganismid, leidub neid kuumaveeallikates ja jäälistikel. Madalatel temperatuuridelkasvavad nn psühofiilsed ja kõrgetel temperatuuridel kasvavad termofiilsed mikroorganismid. Äärmusliku happelisi tingimusi armastanad atsidofiilid, leelislemblilisi alkalofiilid. On oluliseks teguriks ka õhuhapniku vajadus või mitte. Mikroorganismid siis jagatakse elutegevuseks ja paljunemiseks õhuhapniku vajavateks aeroobideks ja vaba hapniku (madala redokspotentsiaaliga) mittevajavateks anaeroobideks. Obligaatsed aeroobid ei saa molekulaarse hapnikuta elada. Fakultatiivsed aeroobid võivad ajuti elada ka hapnikuta keskkonnas. Anaeroobide hulgas eristatakse samuti obligaatseid ja fakultatiivseid anaeroobe
(temperatuurist, pH-st, keskkonna koostisest jne). Enamik liike on neutrofiilid (eelistavad neutraalset keskkonda) ja mesofiilid (eelistavad temperatuurivahemikku 20-45 C. Leidub ka organisme, kes elavad äärmuslikes oludes neid nimetatakse ekstremofiilideks. Null-kraadi lähedal kasvavad psührofiilsed, kuuma käes termofiilsed ja ekstreemselt kuumades tingimustes hüpertermofiilsed organismi. Äärmuslikult happelisi tingimusi eelistavad atsidofiilid, leeliselisi alkalofiilid. Organisme, kes vajavad elutegevuseks hapnikku nimetatakse aeroobideks (obligaatsed aeroobid ei saa hapnikuta elada, fakultatiivsed aeroobid eelistavad hapnikuga keskkonda kuid saavad elada ka ilma hapnikuta), hapnikuvaba keskkonda vajavad anaeroobid. Anaeroobid võivad olla aerotolerantsed suudavad lühikest aega hapnikku taluda, kuid ei paljune sel juhul. Mitmesugused keemilised ühendid (antibiootikumid, desinfitseerivad ained jne) on enamikule
coli 3) Iseloomustage ja põhjendage mikroorganismide kasvusõltuvust keskkonna happelisusest. Happe ja leeliselembeliste mikroorganismide nimesid. Äärmuslikult happelisi tingimusi eelistavaid mikroorganisme nimetatakse atsidofiilideks, leeliselembelisi alkalofiilideks. Iga bakteriliik varieerub oma kasvutingimuste optimumiga. Kuigi, enamus baktereid eelistab rohkem neutraalseid tingimusi. Atsifofiilid ei ole võimelised kasvama leeliselistes tingimustes, samuti pole alkalofiilid võimelised kasvama happelistes tingimustes. Mõlemal juhul toimuvad rakkudes morfoloogilised muutused, rakuseinad lüüsuvad ning rakk hukkub. Atsidofiilide hulka kuuluvad Acetobacterid ja alkalofiilide hulka kuuluvad Nitrobacterid. 4) Mis on antibiootikumid? Kuidas mõjutavad mikroorganismide kasvu? Antibiootikumid on keemilise koostise ja ehituse poolest mitmekesine orgaaniliste ühendite rühm,
ferrooxidans on pH erinevus rakus sees ja keskkonnas väga suur, mis loob väga suure pH (keemilise ehk H+) gradiendi. Seda tasakaalustab vastupidine elektriline potentsiaal. Atsidofiilidel on väga madala pH juures rakus positiivne laeng ja keskkonnas negatiivne laeng. Alkalofiilidel nagu näiteks Bacillus pseudofirmus on pH-gradient tagurpidi. Keskkonnas on H + kontsentratsioon väga madal ning PMF-i 35 loomiseks alkalofiilid kompenseerivad vastupidist pH-gradienti väga tugeva elektrilise potentsiaaliga. Neutrofiilil (E. coli) on pH-gradient väike ning PMF-i loomiseks kasutatakse elektrilist potentsiaali. Üldistatult võib öelda, et kui võrrelda erinevaid bakterirühmi, siis PMF suureneb pH alanemisel ning tsütoplasma pH langeb keskkonna pH langedes. 4.1.1. Tsütoplasma pH reguleerimine prootonite transportimise abil. Bakteri tsütoplasma pH võib muutuda prootonite aktiivse transpordi tagajärjel
annaabi.ee 
