kuulub kellegi teise võimu alla. Asesõnad Käändsõnad: Substantiivid nimisõnad Adjektiivid omadussõnad Pronoomenid asesõnad Numeraalid arvsõnad 1) Substantiivne kasutus: Hic scribit see mees tema kirjutab siin Illa legit (too naine seal taga teeb) ta teeb Is accusat ta süüdistab Aliquis scribi keegi isik 2) Adjektiivne kasutus: Haec lex bona see praegune hea seadus Illud tempus too aeg; Abl. Illo tempore praegusel ajal; hoc tempore sel ajal Quaedam lex mingi seadus Arvsõnad Arvsõnad jagunevad: 1) Põhiarvsõnad: mitu? Kui palju? 2) Järgarvsõnad: mitmes? 3) Jaotusarvsõnad: mitmekaupa? 4) Määrsõnalised arvud: mitu korda? 18 88 duode kaks vähem 19 89 unde üks vähem
alinus, a, um võõras; subst. alinus, m kutsuma võõras (inimene); võõramaalane appet, v, tum, ere püüdlema; ihkama, aliquand adv. kunagi, ükskord; mõnikord, tahtma; tõttama, liikuma; lähenema; vahel ründama aliqu, aliqua, aliquod pron. indef. adi. aptus, a, um seotud, ühendatud; keegi, mingi, teatud korras(tatud), sobiv aliquis, aliquid pron. indef. subst. (m ja f ka apud praep. c. acc. juures; juurde adi.) keegi, mingi, miski, mõni aqua, ae f vesi aliter adv. teisiti; vastupidisel viisil; vastasel ra, ae f altar juhul, muidu arbitror, tus sum, r arvama, pidama alius, alia, aliud, gen. alterus, dat. ali v arbor, oris f puu alter teine, muu arce, u, , re ümbritsema; kaitsma
Seejärel jätkab ta põhilise asjade liigitusega: Summa itaque rerum diuisio in duos articulos diducitur: nam aliae sunt diuini iuris, aliae humani. (G.2,2.) (Peamiselt jaotatakse asjad kahte liiki: ühed on jumaliku õiguse, teised inimliku õiguse omad.) Quod autem diuini iuris est, id nullius in bonis est; id uero, quod humani // iuris est, plerumque alicuius in bonis est. Potest autem et nullius in bonis esse: nam res hereditariae, antequem aliquis heres existat, nullius in bonis sunt (G. 2, 9). (Aga asjad, mis on jumaliku õiguse omad, ei kuulu kellegi omandi (vara) hulka; ent see, mis on inimliku õiguse oma, on enamasti kellegi omandis, võib aga olla, et asi ei kuulu kellegi omandisse: sest pärand(atud asjad) pole, enne kui keegi on pärijaks saanud, kellegi omandis.) 9 Täpsemaks lugemiseks Hesi Siimets-Grossi magistritöö "Asja mõiste ja liigitus klassikalise ajastu
annaabi.ee 
