Siinkohal tekib Felixil vastuolu seoses üürisumma tõstmisega, mida sätestab alljärgnev Digesta: 8 E. Ilus. Rooma eraõiguse alused. 2001, lk 100 9 E. Ilus. Rooma eraõiguse alused. 2001, lk 154 5 ,,Qui fundum fruendum vel habitationem alicui locavit, si aliqua ex causa fundum vel aedes vendat, curare debet, ut apud emptorem quoque eadem pactione et colono frui et inquilino habitare liceat: alioquin prohibitus is aget cum eo ex conducto." ,,Kui keegi annab kellelegi rendile farmi või elukoha ja kui ta siis mingil põhjusel farmi/elukoha maha müüb, läheb rendileping omandajale üle. Üürnikust farmer võib pinda kasutada ja linnaüürnik võib pinda elukohana kasutada. Vastasel juhul, kui see on keelatud (kasutamine või elamine), võib ta üürileandja kohtusse kaevata." (D. 19.2.25.1) 3.3 Järeldus
publicanis uectigalium publicorum populi Romani aduersus eos, qui aliqua lege uectigalia deberent. 4.29. Ex omnibus autem istis causis certis uerbis pignus capiebatur, et ob id plerisque placebat hanc quoque actionem legis actionem esse; quibusdam autem placebat legis actionem non esse, primum quod pignoris capio extra ius peragebatur, id est non apud praetorem, plerumque etiam absente aduersario, cum alioquin ceteris actionibus non aliter uti quis posset quam apud praetorem praesente aduersario; praeterea quod nefasto quoque die, id est, quo non licebat lege agere, pignus capi poterat.31 (G.4. 26- 29) Legisaktsioonilisel protsessil on kaks suurt puudust: 1) menetlus in iure oli seotud keerukate vorminõuetega, milles eksimine muutis terve menetluse kehtetuks. 32 2) Menetluses tarvitatavad vormelid olid lahutamatult seotud seaduse sõnastusega
alienamve quadrupedem vel pecudem iniuria occiderit, quanti id in eo anno plurimi fuit, tantum aes dare domino damnas esto" (Aquiliuse seaduse esimeses peatükis on ette nähtud, et “kui keegi tapab õigusvastaselt (iniuria) võõra orja või orjatari, või neljajalgse karilooma, peab ta omanikule maksma nii suure summa, kui palju see asi eelneval aastal väärt oli”.) Inst. 4.3.3.: Ac ne is quidem hac lege tenetur qui casu occidit, si modo culpa eius nulla invenitur: nam alioquin non minus quam ex dolo ex culpa quisque hac lege tenetur. (ja selle seaduse alusel ei vastuta ka see, kes tapab juhuslikult, ainult sellisel juhul, et tal ei leita mingit süüd: sest vastasel juhul vastutatakse selle seaduse alusel nii tahtluse kui ettevaatamatuse puhul.) D. 9.2.7.3.: Proinde si quis alterius impulsu damnum dederit, proculus scribit neque eum qui impulit teneri, quia non occidit, neque eum qui impulsus est, quia damnum
annaabi.ee 
