Riigipeaks on valitav president, kellel on peaaegu piiramatu võimutäius. Rahval pole poliitikas osalemiseks piisavalt võimalusi. Kodanike isiklikku ellu üldjuhul ei tungita, piirdutakse avaliku kuuletumise saavutamisega (väline konformism). Seega pole võimupropaganda kõikehaarav. Valimistulemused on tavaliselt etteennustatavad, tulemusi võltsitakse või elimineeritakse vastaskandidaadid (lähiajast Aleksandr Lukashenka Valgevene, Husni Mubaraki Egiptus, Ilham Alijevi Aserbaidzaan jt). Näiteks Mubarak juhib Egiptust juba 1981. aastast ja 2005. a presidendivalimistel olid esmakordselt lubatud vastaskandidaadid, kuid valimispettused olid üleüldised. Kirjaoskamatute jaoks seati kandidaatidele sisse sümbolid, Mubarak võttis islami poolkuu, mis loomulikult tema poolt hääletama pani. Autokraatia on rohkem pragmaatiline kui ideoloogiline, valitseja võib poliitikat üleöö muuta.
selles on juttu sõjaeelsest ajast ja sõjaaastatest; Tousan Essenovi (1915) poeem ,,Legend Leninist ja tsabani tütrest", 1958, on Lenini kohtumisest lihtsa karjuse tütrega 119), 1960., 1970. aastatel koduvabariigi looduse ülistamine [Kerim Kurbannepesovi (1929) ,,Inimestele, kes on sündinud vee ääres", 1967, teos on Karakumi kõrbe ilust120], välismaa rahvaste elu [K. Seitlijevi (19151971) ,,India lilled", 1960, nõukogude ja india rahva sõprusest, P. Alijevi kogumik ,,Maailma tõuseb", 1962, Lääne- Euroopa vaeste ja rikaste vastuoludest, A. Kovsunovi kogumik,,Türgi kõrbed", 1964, Türgist ja Afganistanist], inimese roll maailmas [Kurbannazar Ezizovi 121 (1938) filosoofiline, Majakovski-mõjuline poeem ,,250 000 000", 1974, oma põlvkonna saatusest]. Proosa. Enne revolutsiooni polnud Turkeenias ilukirjandust selle sõna praeguses tähenduses. Esimesed proosateosed ilmusid ajalehe ,,Turkmenistan" veergudel 1920. aastate esimesel poolel.
tühise lepingu kehtivust usaldanud pool kanda kulutusi seonduvalt selle lepingu täitmise ettevalmistamisega: näiteks kulude kandmine laenuintresside maksmise tõttu seoses pangalaenu võtmisega tulevase lepinguobjekti ostmiseks, kulutused tulevase lepinguobjekti hindamiseks jms. Samuti hõlmab kahju hüvitamine siinkohal tagasitäitmise kulusid.” RKTKo nr 3-2-1-71-07, p 13 korteri ostu puhul ostja äratuntav huvi Asjaolud: Fikret Alijevi (hageja) hagi Marianna Stojakina ja Kirill Stojakini (kostjad) vastu 200 000 krooni saamiseks Pooled sõlmisid müügilepingu. Hageja omandas kostjate kui abikaasade ühisvarade hulka kuuluva korteriomandi. Korter oli halvas korras. Hageja väidab, et teda ei teavitatud nendest asjaoludest. Kostja tahtis müüa kokkuleppitust väiksemat kinnistut Hageja soovis alandada hinda. Kostja soovis lõpetada lepingu ja keeldus selle täitmisest