Sellist tetraeedrilist süsinikku nimetatakse asümmeetriliseks (kiraalseks) tsentriks. Aatomite omavaheline järjestus on mõlemas isomeeris sama, erinev on ainult ruumiline paigutus. Kuna see erinevus ei kao molekuli üksikosade pöörlemisel ümber -sideme, siis on tegu konfiguratsioonilise erinevusega. Saame joonistada 2 ruumilist isomeeri, mis on teineteise suhtes peegelpildid (enantiomeerid). 4. Aromaatsus, resonants, konjugatsioon Aromaatsetel süsivesinikel ehk areenidel on alifaatsetest süsivesinikest teistsugused omadused ja reaktsioonivõime. Tähtsaim aromaatne süsivesinik on benseen. Benseeni puhul leiti, et ta on reaktsioonide suhtes küllaltki stabiilne, eriti liitumisreaktsioonide puhul, erinevalt teistest kaksiksidemeid sisaldavatest ühenditest. Siiski reageerib benseen broomiga aga raud(III)bromiidi kui katalüsaatori juuresolekul, aga produktiks on asendusreaktsiooni produkt. Benseeni struktuuri saab hästi seletada resonantsstruktuuride abil. Resonantsteooria
Samuti võib selle vitamiiniga liialdamine põhjustada sünnidefekte. (Wikipediast) Karotenoide loomsed organismid ise ei sünteesi, mistõttu tuleb neid omastada taimse toiduga. Nende imendumiseks peavad nad vabanema taimerakkudest ja konjugeeruma sapphapetega. -karoteen Looduslikest objektidest isoleerituna esineb punakas-oranzide kristallidena. Kristallid sulavad 183-184C juures. Ei lahustu vees, vesilahustes ega etanoolis. Alifaatsetest ja tsüklilistest süsivesikutest apolaarsetes orgaanilistes lahustites aga lahustub (petrooleeter, bensiin, dietüüleeter). Pole optiliselt aktiivne. On värvilised; kollasest tumepunaseni. Mida rohkem neelab valgust spektri nähtava osa lühematel lainepikkustel ja peegeldab pikematel, seda intensiivsem on punane värvus. Neelavad valgust lainepikkustel =400 kuni 700 nm. See tuleneb karotenoidide ehitusest, mida iseloomustab polüeensus (pikk konjugeeritud kaksiksidemetega süsivesinikahel)
punasel pliioksiidil (PbO ja Pb3O4), kaltsiumoksiidil (CaO), tsinksulfaadil (ZnSO4) või umbreal (sisaldab raud- ja mangaanoksiidi) on positiivne efekt kuivamise kiirusele. · Vahad Looduses leidub üle 100 erineva vaha liigi. Vahadeks nimetatud materjalid ei moodusta keemiliselt homogeenset rühma, need on ained, mis sisaldavad pikka süsivesinike ahelat, happeid, alkohole ja estreid või nende segusid. Seega vahad koosnevad estritest, alkoholidest, vabadest alifaatsetest karboksüülhapetest, ketoonidest ning süsivesinikest. Erinevalt rasvainetest ei moodustu estrid glütseroolist, vaid on pika ahelaga alkoholide ja hapete ühendid. Need materjalid võivad olla nii loomset (putukad) kui taimset (katavad lehtede või viljade pindu) päritolu, viimased on ka mineraalset päritolu (parafiin) vahade algallikaks. Vaha on happeline ja värvide sideaines leiduvale õlile parim kaitse niiskuse eest. Vaha lahustub orgaanilistes lahustites väga aeglaselt
annaabi.ee 
