3) Credo- mina usun(ainsasse jumalasse) 4) Sanctus/Benedictus-püha, kiidetus olgu 5) Agnus Dei(qui tollis)-jumalate all; palve Missa osad: 1)ordinarium 2)proprium 3)epistel/evangeelium Gregoriuse laul Gregoriuse laul: Keel- ladina keele proosa tekst Esituslaad- ühehäälselt, retsideeriv(-kõnelähedane laul) Rütmika- tekstist lähtuv rütm, puudub ühtne taktimõõt Meloodika- laused algavad tõusva meloodilise käiguga(ehk algusvormeliga) ja lõppevad laskuva meloodilise käiguga(lõpuvormeliga) Gregoriuse koraali laulutüübid: Psalmoodia- peamiselt ühel toonil lauldav proosa tekst Antifoon- refrääniliselt korduv vastulaul psalmi retsiteerimisele Hümn- stroofilise värsstekstiga Responsoorium- algselt koori refrääniga ekstaatilised soololaulud Keskaegsed põhihelilaadid: 1)dooria- LE-LE 2)früügia- MI-MI 3)lüüdia- NA-NA 4)miksolüüdia- SO-SO Duur-ja moll-helilaad kujunesid rahvuslikus muusikas 16.sajandil.
Kirjaoskamatus Jutlused jäeti meelde Pika mälua nimesed hinnas (kohtuprotsessidel) INIMENE SÜMBOOLNE MÕTTELAAD Sümbolid kõikjal: piiblis, kunstis, arhitektuuris, poliitikas... KUJUNDID JA VÄRVID Avaldasid suurt mõju inimese vaimule Kirik kasutas seda teadlikult GREGORIUSE KORAAL Roomakatoliku kiriku laul Gregoriuse laul KEEL ladinakeelne proosatekst ESITUSLAAD retsiteeriv RÜTMIKA tekstist lähtuv rütm, puudub ühtne taktimõõt MELOODIKA laused algavad tõusva algusvormeliga ja lõpevad laskuva lõpuvormeliga Gregoriuse koraali esitusviisid ja laulutüübid: RETSITEERIMINE vaimulik laulab proosatekste peamiselt ühel noodil PSALMOODIA peamiselt ühel toonil lauldavad värsstekstid ANTIFOON refrääniliselt korduv vastulaul psalmi retsiteerimisele HÜMN on stroofilise värsstekstiga RESPONSOORIUM algselt koorirefrääniga ekstaatilised soololaulud (kaunistatud stiil) Gregooriuse koraal popmuusikas 1. ENIGMA "Sadeness" MISSA
Rooma paavst Gregorius Suur viis läbi kirikulaulureformi. Varem oli kõikjal olnud erinev kirikumuusika, Gregorius lasi need laulud kokku koguda ja anda välja suur kogumik, milles olevaid laule hakati nimetama gregoriuse koraaliks. Gregoriuse koraal on ühehäälne; ilma dünaamika, rütmi ja meetrumita; ladinakeelse tekstiga; väheliikuva meloodiaga; piiblitekstile loodud; retsiteeriv (kõnelähedane); puudub kindel taktimõõt, rütm lähtub tekstist; laused algavad tõusva algusvormeliga ja lõppevad laskuva lõpuvormeliga;seda esitavad munkade koorid. Missa (jumalateenistus kirikus) · Ordinarium- missa muutumatud osad · Proprium- missa muutuvad osad · Epistel/evangeelium Ordinarium koosneb viiest osast: · Kyrie eleison, Christe eleison- Issand halasta, Kristus halasta · Gloria in excelsis Deo- Au olgu jumalale kõrges · Credo in unum Deum- mina usun ainsasse jumalasse · Snctus, Benedictus- Püha, olgu kiidetud
V Agnus Dei Jumala Tall Eesti heliloojatest on kirjutanud missasid Urmas Sisask (nt. Missa nr 3) ja Arvo Pärt. Gregooriuse koraal Rooma paavst Gregorius I (590.a) ühtlustas ja uuendas liturgilised tekstid ning need said lääne kirikumuusika aluseks. Gregooriuse laul on ladina keeles. Tekstid on proosalaadsed, vabavärsilised, esitab koor. Rütmika on tekstist lähtuv ning muutuv. Meloodika on ühehäälne, laulul saadet ei ole laused algavad tõusva algusvormeliga ja lõpevad laskuvaga. Retsiteerimine vaimulik laulab proosatekste peamiselt ühel noodil Psalmoodia peamiselt ühel noodil lauldavad värsstekstid Antifoon refrääniliselt korduv vastulaul psalmi retsiteerimisele Hümn on stroofilise värsstekstiga Responsoorium algselt koorirefrääniga ekstaatilised soololaulud kaunistatud stiilis. Sekvents värsilise tekstiga vaimuliku luule vorm, ülesehitusele olid eeskujuks rahvalikud tantsulaulud, oli keskajal väga levinud
annaabi.ee 
