jõuline-tüüp (paralleelselt tüveülivõrdega), nt `jõulise/im ~ `jõulisim VII kk kõik tüübid, nt kiire : `kiire/im, toores : `toore/im i-ülivõrde tunnus im liitub algvõrde omastavalisele tüvele. Kui tüvi lõpeb i-ga, toimub ülivõrde tunnuse ees vokaaliteisendus i → e, nt kallis : `kalli + im → `kalle/im. Sõnastruu, kus tüvi lõpeb pika vokaaliga, kaasneb tunnuse liitmisega vokaali lühenemine:`truu : `tru/im. Tüveülivõrdes on ülivõrde tunnuse algusvokaal i sulanud tüve lõpuvokaaliga ühte, nii et tüve ja tunnust pole võimalik selgelt eraldada. Tüveülivõrre on võimalik osast sõnadest, mis kasutavad tüvemitmust (vt M 70): II kk-st üksikud pesa-tüüpi sõnad, nt paha : pahim, vana : vanim, püha : pühim V kk-st oluline-tüüp, nt olulisim jõuline-tüüp (paralleelselt i-ülivõrdega), nt `jõulisim ~ `jõulise/im VI kk-st siil-tüübi a- ja u-tüvelised sõnad, nt `tark (: targa) :
Eesti keeles väljendab superlatiiv maksimumi komparatiivi ala sees. Komparatiiv näitab ainult keskmisest suuremat määra. Analüütiline-kõige, lihtülivõrre vokaalmitmusest 14. i-ülivõrre ja tüveülivõrre. Sünteetiline superlatiiv jaguneb i-ülivõrdeks, nt ilusa/im, ausa/im (tunnus on -im, mis liitub algvõrde omastavalisele tüvele) ja tüveülivõrdeks, mis moodustatakse tüvemitmuse eeskujul ja kus tunnuse algusvokaal i on sulanud ühte tüvevokaaliga, nt suurím, kením. Tüveülivõrre on võimalik osast sõnadest, mis kasutavad tüvemitmust: II kk pesa-tüüp: pahím, vaním, pühím. Tüvemitmusliku e lõputa osastava korral lisandub ülivõrde tunnus mitmuse partitiivi vormile. Lühike ülivõrre on olemas II ja VI käändkonnas ning V käändkonna tööline ja oluline tüübis. Tunnus -Vm(a). Diftongilise osastava baasil on i-ülivõrre üldkasutatav.
Võrdlusaste väljendab omaduse suhtelist määra. Kategoorial on kolm liiget: 1. positiiv e algvõrre suur 2. komparatiiv e keskvõrre suurem 3. superlatiiv e ülivõrre kõige suurem e suurim. 21. i-ülivõrre ja tüveülivõrre - Sünteetiline superlatiiv jaguneb i-ülivõrdeks, nt ilusa/i/m, ausa/i/m (tunnus on -im, mis liitub algvõrde omastavalisele tüvele) ja tüveülivõrdeks, mis moodustatakse tüvemitmuse eeskujul ja kus tunnuse algusvokaal i on sulanud ühte tüvevokaaliga, nt suurím, kením. Tüveülivõrre on võimalik osast sõnadest, mis kasutavad tüvemitmust: II kk pesa-tüüp: pahím, vaním, pühím. Tüvemitmusliku e lõputa osastava korral lisandub ülivõrde tunnus mitmuse partitiivi vormile. Lühike ülivõrre on olemas II ja VI käändkonnas ning V käändkonna tööline ja oluline tüübis. Tunnus -Vm(a). Diftongilise
annaabi.ee 
