(genoomse DNA restriktsioon Cfr42I (SacII) abil, fragmentide kloneerimine pBS SK+ plasmiidi, E.coli transformatsioon, rekombinantse klooni eraldamine, restriktsioon-analüüs, PCR, sekveneerimine, bioinformaatiline analüüs) Imetajate genoomides on mitmed geenid koondunud nn. CpG saarekestele (CpG islands). CpG saareke on vähemalt 200 bp pikkune DNA lõik, milles on dinukleotiidi GC sisaldus vähemalt 50 %. Tavaliselt leidub CpG saarekesi (eriti koduhoidja-)geenide transkriptisooni alguspunktides või nende lähedal. Mujal genoomi piirkondades on CpG dinukleotiidi vähe, sest sellise dinukleotiidi tsütosiin metüleeritakse (replikatsioonijärgselt aitab eristada värskelt sünteesitud DNA ahelat vanast ahelast). Ekspresseeruvate geenide promootorpiirkondi ei metüleerita. Metüleeritud tsütosiin allub kergesti spontaansele desamineerimisele, tekib tümiin (reparatsiooniensüüm tümiin-DNA-glükosülaas eemaldab
(genoomse DNA restriktsioon Cfr42I (SacII) abil, fragmentide kloneerimine pBS SK+ plasmiidi, E.coli transformatsioon, rekombinantse klooni eraldamine, restriktsioon-analüüs, PCR, sekveneerimine, bioinformaatiline analüüs) Imetajate genoomides on mitmed geenid koondunud nn. CpG saarekestele (CpG islands). CpG saareke on vähemalt 200 bp pikkune DNA lõik, milles on dinukleotiidi GC sisaldus vähemalt 50 %. Tavaliselt leidub CpG saarekesi (eriti koduhoidja-)geenide transkriptisooni alguspunktides või nende lähedal. Mujal genoomi piirkondades on CpG dinukleotiidi vähe, sest sellise dinukleotiidi tsütosiin metüleeritakse (replikatsioonijärgselt aitab eristada värskelt sünteesitud DNA ahelat vanast ahelast). Ekspresseeruvate geenide promootorpiirkondi ei metüleerita. Metüleeritud tsütosiin allub kergesti spontaansele desamineerimisele, tekib tümiin (reparatsiooniensüüm tümiin-DNA-glükosülaas eemaldab
Valgustatud suusa-, rattasõidu- ja tervisejooksu rajad. Kelgutamise ja muude talvemängude alad võivad olla integreeritud peateede võrgustikuga. Suuremad spordirajatised, kui ehituslikud objektid tuleks aga eraldi maastiku sobitada. Peab olema ühendatud elurajoonidega nii ühistranspordi (bussid, rongid) marsruutide ja peatuste kui ka vabalt kasutatavate autoteede ja parklate kaudu. Parkimisalad valgustatud radade alguspunktides. suuremad üldkasutatavad puhkealad, o nii loodusilmelised- kui ka kultuurmaastiku alad, varieeruva taimkattega. Head jalutusrajad, kohati ka suusaradadega, valgustatus pimedal ajal, pingid. Rõhuasetus turvalisusele peateede vahetus läheduses. Kompaktsema kujuga territooriumid on soodsamad kui piklikud ja väljavenitatud kujuga, ka müra leviku osas. väiksemad üldkasutatavad puhkealad (skväär, spordiväljak),