aastal saksamaal toimunud ,,Herkomer Trophy" Peagi sündis taolisi võistlusi nagu seeni peale vihma. Mingisugust ühist reeglistikku polnud ja iga võistluse korraldaja kirjutas reegleid oma parema äranägemise järgi. Huvitavamad ja hästi korraldatud võistlused jäid püsima ning muutusid traditsiooniliseks, paljud aga sündisid ja kadusid. Üks eelmise sajandi alguse rallidest, mis tänaseni elus, on esimest korda 1911. aastal toimunud Monte Carlo ralli. Tähesõit, mille alguspunktideks erinevad linnad üle Euroopa, kujunes peagi populaarseks ettevõtmiseks ja selle võitmine väga prestiizseks. Kuid nii nagu Monte Carlo ralli, muutus ka teiste rallide korraldamine ainult tavaliiklusele avatud teedel aina keerulisemaks. Autode arv ja kiirteede plahvatuslik kasv kahe maailmasõja vahel oli peamine tõukejõud selleks, et rallidel hakkasid ühest punktist teise sõidule lisanduma spetsiaalsed katsed. Neid korraldati tavalistel ajutiselt suletud teelõikudel, kus ei
Taastuvad veevarud hõlmavad kogu Hollandi alast 89,7 ruutkilomeetrit. Samuti läbivad Hollandit mitu suurt jõge ja eksisteervivad ka mõningad väikesed järved. Riigi Veevarudele on palju kaasa aidanud inimese käsi. Kuna algselt olid Waddenzee ja Ijsselmeri üks suur laht, (Zuiderzee laht) siis 1932. aastal eraldati see kaheks osaks ja Ijsselmeer sai mageveeliseks veekoguks. Hollandi suurimad/kuulsamad jõed: « Rein « Maas « Schelde Kõik need kolm jõge suubuvad merre ning nende alguspunktideks asuvad teistes riikides. Jõgede Peamisteks toiteallikateks on järved ja põhjavesi. Kui oleksid suured vihmad ja eludes suur sademeterohke periood siis jõgede veetase oleks kõrgem kui tavaliselt, kuiva Kliimaga perioodi ajal aga vastupidi. Üleujutused võivad tekkida Reini , Maasi ja Schnelde suures. Seda sellepärast, et kui merevee tase tõuseb tõusevad ka nende jõgede suudmete veetasemed ning vesi hakkab voolama üle kallaste. Hollandis puudvad suured järved, kuna nad on kõik
(dünaamilise koormuse) toimel 15.26. Millised põhiparameetrid mõjutavad detaili väsimuspiiri? *detaili materjali omadused (plastsed materjalid on väsimusele vastupidavamad) *pingekontsentraatorid (soodustab väsimusprao teket ja arenemist); *detaili absoluutmõõtmed (mõõtmete suurenemisega kasvab ohtlike defektide esinemise tõenäosus ning sellega alaneb detaili väsimustugevus); *pinnakonarused ja defektid (on väsimusprao võimalikeks alguspunktideks) 15.27. Mida näitab efektiivne kontsentratsioonitegur (väsimuse korral)? =pingekontsentraatori mõju arvuline näitaja: 15.28. Mida näitab mastaabitegur (väsimuse korral)? = absoluutmõõtmete mõju arvuline näitaja 15.29. Mida näitab pinnaviimistlustegur (väsimuse korral)? = pinnakareduse mõju arvuline näitaja 15.30. Mida näitab väsimuspiiri alanemise tegur? 15.31. Kuidas saaks detaili vastupanuvõimet väsimusele tõsta? Suurendada varutegurit 15.32
lisakontsentraatorid lõplikku väsimusolukorda oluliselt ei halvenda; · pingekontsentraatorid (soodustab väsimusprao teket ja arenemist); · detaili absoluutmõõtmed (mõõtmete suurenemisega kasvab ohtlike defektide esinemise tõenäosus ning sellega alaneb detaili väsimustugevus); · pinnakonarused ja defektid (on väsimusprao võimalikeks alguspunktideks) jne. 15.4.1. Pingete kontsentratsioonitegurid väsimusel Pingete kontsentratsioonitegurid vahelduvkoormatud detailidele määratakse katseliselt. Pingete kontsentratsioonitegur väsimusel = -1 -1 K F = ja K F = ,
lüüakse vaiad ringi kõveruse tähistamiseks sellise tihedusega, et kahe naabervaia vahelist kaare osa võiks lugeda praktiliselt sirgeks. Mida väiksem on kõvera raadius, seda tihedamini tuleb märkida. Vaia lüüakse tavaliselt kas 5, 10, 20, 40 m tagant. Enamkasutatavad märkimisviisid on järgmised: a. ristjoonte viis - täpne viis, iga kõvera punkt märgitakse maha x ja y koordinaatide järgi, x-teljeks on tangensi suund ja alguspunktideks kõvera algus ja kõvera lõpp, märkimist tehakse tavaliselt kõvera algusest ja kõvera lõpust kõvera keskpunktini. Kõigepealt valitakse ette kaare pikkus, järgnevalt arvutatakse sellele kaarele vastav kesknurk, edasi arvutatakse kõvera punktide koordinaadid x ja y x1 = R sin 1 , y1 = R (1 - cos1 ) b. nurkade viis aluseks on valitud kõõlu pikkus, sellele kõõlule arvutatakse vastav kesknurk, nurk puutuja ja kõõlu vahel on 2 /2
annaabi.ee 
