koduselt, poes, tänaval, arvutis, kui ka igapäevasel suhtlustasandil, samuti erinevates teadusharudes. Suurel hulgal asjakohaseid näiteid leiab näiteks meditsiinivaldkonnast – tihti on eestikeelne väljend ebamugav ja kohmakas või puudub üldse. Arvutites kasutatakse inglisekeelseid programme ja operatsioonisüseeme kuigi paari hiireklõpsuga võiks asja emakeelseks muuta, ju ollakse harjunud kunagise arvutite algusajaga, kui eksisteeriski ainult ühekeelne variant – vanale koerale naljalt uusi trikke ei õpeta. Kokkuvõtteks võiks öelda, et keelekaitsjatel on ees veel palju tööd, kuid võimalused eesti keele säilitamiseks on täiesti olemas, ka mina saaks selle nimel üht-teist teha, näiteks võiks ma ära muuta oma arvuti keele. Ainuke mida vaja on töö, vaev ja aeg. 23.11.2014 10. reaal
muinasaeg-ajaloo periood , mille kohta kirjalikud ajaloo allikad kas puuduvad või neeid on väga vähe. see on ajajärk 1. inimeste saabumisest Pulli kuni Liivimaa ristisõja alguseni alalooline aeg- aeg, mille kohta on säilinud kirjalikud ajalooallikad muinas-algus : Pulli, aeg: 9000ekr-1200pkr ajalooline-algus:liivimaa ristisõda, aeg:altes 1200 2. Teada muinasaja arheoloogilisi kultuure koos algusajaga, osata neid iseloomustada sh. Nimetuse põhjendus ja omavaheline võrdlus 3. Muinasaja perioodid ( kivi-, pronksi-, rauaaeg ) kestus Iseloomustus ning võrdlus valdkonniti ( elatusalad, matmiskombed ) Mesoliitikum 9000-5000 Kunda kultuur · Töö-ja tarberiistade materjalid Kivi, luu, savi, puu · Tegevus-/elatusalad Kalastamine, jaht · Asutuse paiknemine, eluase, eluviis Rändav eluviis, kodaelamu püstkoja laadne · Matmiskombed -
Naise kujutamine Ülle Kauksi raamatus ''Uibu'' Valisin enda essee teemaks naise kujutamise Kauksi Ülle raamatus ''Uibu''. Raamatu pealkiri ''Uibu'' tähendab võru keeles õunapuud ning on Lõuna-Eestis ema sümboliks. Seega on ilmselgelt raamatus peategelast, kes on ka ema, koos oma murede ja rõõmudega, kujutatud kui uibut ehk õunapuud. Raamatu tegevus toimub kaasajal, 12-13 aasta jooksul, algab Eesti Vabariigi algusajaga, mil valitseb riigis ka suur vaesus ning negatiivne iive. Peategelane tundus minu jaoks kui keegi, kes on vaatamata kõigile raskustele tugev, hakkamasaaja ja vastutustundlik inimene. Samas ka tuuakse raamatus välja tema nõrgemat ja hüsteerilisemat poolt, eluraskustega toime tulemisel. Alles raamatu lõpus selgus mulle täpsemalt, kuidas on raamatus selgelt naist kujutatud kui uibut ehk õunapuud.
trigonomeetriast leidis ta, et tal puuduvad vajalikud teadmised geomeetriast. Nii otsustas ta lugeda Barrow väljaannet Eukleidese "Elementidest". Seejärel pakkus matemaatika talle suurt huvi. Newton uuris ka Wallise algebrad. Tema esimene originaalne matemaatiline töö tuli just selle tektsi uurimise käigus. Oleks lihtne uskuda, et Newtoni talent kerkis esile seoses Barrow saabumisega Cambridge'i 1663 aastal. Loomulikult kattub see Newtoni sügavamate matemaatiliste uuringute algusajaga. Tegelikult on see lihtsalt kokkusattumus, sest Barrow avastas alles mõni aasta hiljem, et tema õpilaste seas on geniaalne matemaatik. Vaatamate mõningastele tõenditele, mis viitasid, et tema õppeedukus polnud just kiita, omandas Newton 1665 aasta aprilliks bakalaureuse kraadi. Kuni selle ajani polnud temas pesitsev geenius veel esile kerkinud. See juhtus alles siis kui ülikooli oli 1665 aasta suvel sunnitud katku pärast oma uksed sulgema
koolitööd tegemata. Põhjusena tuuakse välja, et õpetajad jätavad mahukaid kodutöid, tunde on palju ning oma osa võtavad ka koolivälised huvitegevused näiteks trennid. Erinevatest kohustustest tulenevalt jääb vaba aega väheseks ning õpilased tunnevad end väsinuna. Sellest tulenevalt tekib küsimus, kuhu kulub tegelikult õpilaste aeg, kas õpilase unetunnid ja hommikune puhanud tunne on seotud koolitundide algusajaga? Lähtuvalt eelnevast, kas see oleks lahendus, kui koolitunnid algaksid hiljem? Käesoleva töö eesmärgiks on uurida kooliõpilaste uneharjumusi ja selgitada välja, mis kell neil tunnid algavad, mitu tundi nad öösel magavad, mitu tundi nad õppimisele kulutavad ning kas nad tunnevad end hommikul puhanuna või mitte. Selle teada saamiseks, viisin läbi internetipõhise küsitluse 12 kuni 17 aastaste õpilaste vahel, kus nad vastasid küsimustele endi kohta.
Teise rühma moodustavad ravitoimingutega seotud taimenimed nagu jooksvarohud, nõrgatee, rabanduse rohi, rägarohud jne. Et nõmm-liivateed kasutati ka maagilistel eesmärkidel, siis kutsutakse teda ka kaetisrohuks, kurjasilmarohuks, jumalaema rohuks, suitsetamisrohuks jt. Neljanda kogumi moodustavad rahvapärandis taime välimust peegeldavad nimetused nagu roosipuna, põllupuna, viinapuna, mesilaselill jne. Kõige vähem on rahvasuus aga neid nimetusi, millel on seos õitsemise algusajaga nagu jaanipuna, jaanilill. Meie esivanematel leidiski nõmm-liivatee tihti kasutust just maagilistel eesmärkidel. Mitmel pool usuti, et taime oksakese kandmine juustes muudab naisterahva vastassoole ahvatlevaks. Nõmm-liivatee keeduse sissejootmine vabastas uskumuste kohaselt needusest nii loomi kui inimesi. Hoopis rohkem kasutati maagilistes rituaalides kuivatatud taimede põletamist. Antiikajastust on teada, et selle taime kuivürdid kuulusid isegi viiruki koostisse
annaabi.ee 
