Jälgida, et juhtmed ei takistaks segisti liikumist. Eemaldada pommi tõstmise kruvi. 13) Täita kalorimeeter destileeritud veega. 14) Ühendada pommi süüte- ja kütteahelad kalorimeetri anumal olevate klemmidega 15) lülitada toitepistik võrku ning vajutada nuppudele ,,CET" ja ,,MESALKI" 16) Sulgeda kalorimeetri anum kaanega 17) Täita metastaatilise termomeetri kapillaar elavõhedaga selliselt et vee algtemperatuuril kalorimeetris 25+-0,2 oC elavhõbedasammas ulatus skaalajaotuseni 1,2 18) Kinnitada Metastaatiline termomeetere oma pesasse. 19) Kontrollida vibraatori tööd. 20) Reguleerida kesta vee temperatuuriks 27,5 oC 21) Lülitada sisse kalorimeetrilise anuma kütteelement. 22) Pärast seda, kui vee temperatuur anumas hakkab ühtlaselt muutuma, tehakse temperatuuril 25 oC (voltmeetril 0,800) alglugem, pärast seda mõõta iga minuti järel
nimetatakse keha soojuslikuks ehk termiliseks joonpaisumiseks. Arvestades keha kõigi mõõtmete suurenemist, räägitakse joonpaisumise kõrval ka ruumpaisumisest. Nagu joonpaisumise korral, nii on keha ruumala juurdekasv ka ruumpaisumisel võrdeline temperatuuri kasvuga. Mitte eriti suurtes temperatuurivahemikes on suhteline pikenemine võrdeline temperatuuri muuduga: , (1) kus l keha pikkus temperatuuril t; l0 pikkus algtemperatuuril t0; joonpaisumistegur. Joonpaisumistegur näitab kui suure osa algpikkusest moodustab keha pikenemine keha soojenemisel 1 K võrra. Joonpaisumistegur sõltub ainest nagu ruumpaisumistegurgi. Nende vahel kehtib seos = 3. Valemist (1) tuleneb, et keha joonmõõtmed sõltuvad temperatuuri muudust järgmiselt: (2) Kehade joonpaisumistegur on väga väike. Enamikul ainetel on see vahemikus 10-5 10-6 K-1. Materjal Soojuspaisumistegur
Järele jäänud põlemisproduktide suhteliselt aeglase põlemise periood. Uurimused näitavad, et esimese faasi kestus ja tekkivate põlemiskollete arv ei sõltu ainult kütuse pihustuse kvaliteedist. Samal ajal eelpritse nurga suurenemine pikendab süüte viivise perioodi kõikidel kütusesortidel. Kiire surve ( ) alusel homogeenne segu kuumeneb temperatuurini ja kogu segu mahus algab eksotermiline reaktsioon. Sobival algtemperatuuril, mis sõltub reagentide koostisest ja suhtest silindris, rõhust ning soojusülekandest algab põlemisprotsess. Teatud põlemisviivise korral algab keemilise reaktsiooni iseeneslik toimumine (nn külma leegi periood) ja mahuline põlemine hõlmab kogu segu mahu. Põlemise kiirus sõltub: a) põlemiseelsete reaktsioonide kiirusest; b) reaktsioonide soojuslikust efektist. Diiselmootorile on selgelt ilmne
õhus enne tingimuste muutumist: Paur=RH*Pküll/100. V1aur=P0*Paur*Võhk/P1*P0. Leian pärast rõhu muutumist auru mahu: V12aur=V1aur*T2*P1/T1*P2 => m1aur=V12aur*M/V0. Leian 1m3 õhu mahu uutel tingimustel: V1õhk=Võhk*T2*P1/T1*P2. Leian maksimaalse võimaliku vee sisalduse uutel tingimustel: V2aur=Paurküll*V1õhk*P1/P2*P0, V22aur=V2aur*P2*T0/P0*T2. M2H2O=V22aur*M/V0. Kondensaadi mass: m=m1aur-m2H2O. Rõhk ei muutu, alaneb temperatuur: Ptegelik=Pküll(algtemperatuuril)*RH/100. Seejärel minnakse tegelikust veeauru rõhust üle veeauru mahule kasutades valemit: Vaur=Ptegelik*Võhk/Püld, sellest saab arvutada vee massi algtemperatuuri juures 1m3 õhus. m1=Vaur*1atm*T0*M/1atm*Talg*Vm. Õhu mahu muutumine temperatuuri muutumisel: V2=Ts*V1/T1. Pärast seda leitakse veeauru maht lõpptemperatuuril, leitud õhu mahus. Vaur=Pküll(lõpptemp)*V2/Püld. Sellest leitakse veeauru mass. Lõpuks leitakse veeauru kondensaadi mass m1- m2=mH2O
annaabi.ee 
