igal arvul a on lõpmata palju kordseid. Antud arvude ühiskordseiks nimetatakse arve, mis jaguvad iga antud arvuga. Antud arvude ühiskordseks (lühidalt VÜK) nimetatakse vähimat nullist erinevat arvu, mis jagub iga antud arvuga. Arvude vähimat ühiskordset läheb tarvis näiteks erinimeliste murdude ühise nimetaja leidmiseks. Vähima ühiskordse leidmiseks tuleb antud arvud lahutada algtegureiks ja leida korrutis, mille teguriteks on: 1) Kõik esimese arvu algtegurid (kogu esimene arv); 2) Teisest arvust need algtegurid, mida esimeses arvus ei esine või esineb vähem arv kordi; 3) Kolmandast arvust need tegurid, mida esimeses ja teises arvus ei esine või esineb vähem arv kordi; NÄIDE: Leiame arvude 30 ja 84 vähima ühiskordse. Arvud 30 ja 84 on näites (esimeses) juba algteguriteks lahutatud. Vähima ühiskordse leidmiseks korrutame esimese arvu kõik algtegurid teise arvu nende algteguritega, mida esimeses arvus ei ole.
nimetatakse algteguriteks lahutamiseks. Arvude suurimat ühistegurit kasutatakse näiteks murru taandamisel lugeja ja nimetaja ühise jagajana. ÜLESANNE: Lahutame algteguriteks arvud 30 ja 75 ning leiame nende arvude suurima ühisteguri: 30 2 75 3 15 3 25 5 5 5 5 5 1 1 30 = 2 · 3 · 5; 75 = 3 · 5 · 5; Arvude suurima ühisteguri arvutamisel korrutame nende ühiseid algtegurid: SÜT (30;75) = 3 · 5 = 15 Arvu a kordseks nimetatakse arvu, mis jagub arvuga a. Igal (nullist erineval) arvul a on lõpmata palju kordseid. Antud arvude ühiskordseiks nimetatakse arve, mis jaguvad iga antud arvuga. Antud arvude vähimaks ühiskordseiks (VÜK) nimetatakse vähimat nullist erinevat arvu, mis jagub iga antud arvuga. Arvude vähimat ühiskordset läheb tarvis näiteks erinimeliste murdude ühise nimetaja leidmiseks. ÜLESANNE:
Arvuhulgad: N = - naturaalarvude hulk). Z = täisarvude hulk. Q = ratsionaalarvude hulk. I = irratsionaalarvude hulk. R = reaalarvude hulk. C = kompleksarvude hulk. Teoreem. Ei leidu ratsionaalarvu, mille ruut on 2 tõestada. Oletame vastupidiselt, et sellinne arv on olemas ja tähistame sümboliga . Järelikult võib ta olla mingi taandumatu murd kujul , kus a ja b on ühistegurita. = ehk 2 = = . Et arvud a ja b on ühistegurita arvud (neil puuduvad ühised algtegurid ) ja arvu ruututõstmine ei lisa uusi algtegureid, siis on ka murd taandumatu ega saa võrduda arvuga 2. Tõkestatud hulgad. Definitsioon Reaalarvudest koosnevat hulka nimetatakse tõkestatuks, kui leidub selline positiivne arv nii, et iga korral kehtib võrratus . Hulk on tõkestatud, kui kõik selle hulga elemendid kuuluvad nulli ümbrusesse Näide: Reaalarvudest koosnevat hulka A nimetatakse tõkestatuks, kui leidub lõplik vahemik
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
