Suundade mõõtmine ringvõtete viisil Kui seisupunktis on vaja määrata kolm või enam suunda (nt võrgu sõlmpunktides), siis on otstarbekas kasutada ringvõtete viis. Ringvõtete viisi puhul võib teha ühe või mitu täisvõtet, sõltuvalt mõõtmistele esitatud täpsusnõuetest. Mõõtmised tehakse orienteeritud limbiga. Poolvõtete vahel limbi asendit ei muudeta. Üks kõige paremini nähtav (või võrdsete tingimuste puhul vasakpoolne) suund valitakse algsuunaks. Poolvõttes alustatakse ja lõpetatakse mõõtmised algsuunaga. Mõõdetud nurga täpsuse hindamine Et saada õigeid ja soovitud täpsusega tulemusi horisontaal- ja kaldenurkade mõõtmisel, tuleb silmas pidada järgmisi olulisi tegureid, mis mõjutavad kõige enam mõõtmistulemusi. 1) Kasutatav teodoliit peab olema kontrollitud ja justeeritud ning vastama oma tehniliste karakteristikute poolest tehtavatele töödele. Kui see ei ole nii siis tekib
tugevasti; 4. Lõplik suunamine tuleb sooritada suunamiskruvi sissekeeramisega; 5. Suunamiskruvi ei tohiks olla oma tööpiirkonna lõppu keeratud, iga kahekolme võtte järel tuleks see reguleerida keskasendisse. 9) Loetle vähemalt 5 Struve (ringvõtete) meetodi nõudest: 1. Enne esimest poolvõtet tuleks alidaadi pöörata mõned ringid võtte suunas, viseerida siis esimesele märgile ja seada limbile algsuuna lugem; 2. Algsuunaks valitakse parima nähtavusega suund (enamasti põhjavõi kirdepoolne); 3. Esmalt fokuseeritakse kaugeimale, hästinähtavale punktile ja võimalusel enam fokuseerimist ei muudeta; 4. Pikksilm suunatakse järjekorras päripäeva kõikidele punktidele, kusjuures lõpuks suunatakse uuesti esimesele punktile (horisondi lugemine). Lugemite erinesvus esimesel punktil näitab instrumendi püsivust poolvõttes; 5
orienteeritud põhja suunas ja Y-telg ida suunas. Põhja suunaks valitakse sageli magnetiline põhja-lõuna suund, mis määratakse bussooli magnetnõela järgi. 6. Polaarkoordinaadid ja nende kasutamine maastikuobjektide asukohtade kirjeldamisel Polaarkoordinaatidega sooritatakse tänapäeval valdav osa välimõõtmisi. Selleks seatakse instrument üles ühte teatud punkti. Fikseeritakse teisele teatud punktile ja see on algsuunaks 0°00'. Kui fikseerida nüüd mõõdistatavale punktile, mõõdetakse horisontaalnurk beeta (am) ja kaugus d(AM). Need elemendid ongi polaarkoordinaadid ja nende abil saab määrata punkti M asukoha. 7. Kumeral pinnal saadud mõõtmistulemuste väljendamine tasapinnal Maakera kumera pinna horisontaalse tasandiga kujutamiseks projekteeritakse tasandile ortogonaalselt kõik vaadeldaval alal olevad geodeetilised punktid ja nende suhtest määratud
annaabi.ee 
