filosoofiliste tekstide mõistmiseks on antud tõlgendustehnika kasutamine üpriski vajalik. II. osa: Struktureeritud kokkuvõte 1. Autori uurimisprobleem: Kas vaatlus on meie maailmamõistmise algseim, ülim allikas? 2. Väited: Põhiväide: Enamik meie arusaamu ei põhine vaatlusel, vaid igasugustel muudel allikatel. Teised olulisemad väited: 1. Ideaalseid allikaid pole olemas. 2. Võimalikke allikaid on palju ja pooli neist ei pruugi me teadagi. 3. Teadmiste ülimaid, kõige algsemaid allikaid pole olemas. 4. Teadmiste tähtsaimaks allikaks nii kvantitatiivselt kui kvalitatiivselt on igatahes traditsioon. 5. Kõik inimeste teadmised on inimlikud. 3. osa: Argumendid Küsimusele "Kust te teate?" on märksa tõenäolisemad vatus "Ma lugesin seda" kui näiteks"Ma olen seda meeleliselt tajunud". 1. Kõik väited võivad meid mõnikord eksitusse viia. 2-3. Teretulnud on iga allikas, iga oletus ning iga allikat ja oletust võib kriitiliselt uurida. 4
ja saab esinedes positiivseid emotsioone. Siin on tähtis ka täiskasvanu suunamine ja julgustamine. Erinevad lauamängud- arendavad lapsel peenmotoorikat, tähelepanuvõimet. Laps õpib koostama lauseid, esitama küsimusi, (ALIAS) saab positiivseid emotsioone. Lauamängudega arendatakse väikelapses ka püsivust, loogilist mõtlemist, põhjus-tagajärg seost, reeglitest kinnipidamist. Alias on juba suur samm algsetest lauamängudest edasi võiks näideteks tuua algsemaid lauamänge... Puzzled- arendavad tähelepanu, peenmetoorikat. (Suuremaid ja keerukamaid puzzlesid saab kasutada ka näiteks lastevahelise koostöö arendamiseks). Suuremate puzzlede puhul koostööd teiste lastega. Matemaatilised mängud- (KAPSAUSS) arendavad mõtlemisoskust, taibukust. Matemaatikas on värvid ka tähtsad, loendamist, liitmist lahutamist, suurem, väiksem, hulgad. (Kuid mitte ainult. Üldiselt on laste jaoks lihtsam omandada läbi mängude kõiki matemaatilisi mõisteid ja
tabeleid. Süstematiseeritud informatsiooni on palju lihtsam mõista ning vajaliku informatsiooni üles leidmine on lihtsam. Olen kasutanud veel mõttekäikude lihtsustavat ümbersõnastamist, lühikokkuvõtte kirjutamist ja teksti liigendamist alateemadeks. Antud tehnikatest ei ole ma kasutanud hermeneutilist ringi. See tehnika on minu jaoks täiesti uudne. Osa II 1. Teksti teema ja autori uurimisprobleem Teksti põhiteema seisneb selles, et teadmiste kõige algsemaid allikaid pole olemas. Lähtuvalt eelnevast tekkis autori uurimisprobleem:“ Kas vaatlus on meie maailmamõistmise algseim, ülim allikas? Ja kui ei, siis kust ammutame oma teadmised?“ 2. Väited 1. Põhiväide „Teadmiste ülimaid, kõige algseimaid allikaid pole olemas.“ 2. „Kõigepealt ei põhine enamik meie arusaamu vaatlusel, vaid igasugustel muudel allikatel.“ 3
1. Elementaarosakesteks nimetatakse mateeria kõige väiksemaid koostisosi, mis käituvad vaadeldavates füüsikalistes protsessides jagamatu tervikuna. Nad ei lagune tükkideks, nad muunduvad üksteiseks. Fundamentaalosakesteks nimetatakse kõige algsemaid osakesi, mis ei koosne enam omakorda mingitest algosakestest. Suur osa elementaarosakestest on ka fundamentaalosakesed. Need on osakesed, millel puudub sisemine struktuur. 2. Mateeriaosakesed: kvarke on 6 (u,d,c,s,t,b). u-,c-,t-kvarkidel on elektrilaeng +2/3e ning d-,s-,b-kvarkidel -1/3e. Kvargid osalevad nõrgas ja tugevas vastastikmõjus. Kvargid ei saa vabal kujul eksisteerida, nad on alati omavahel ühinenud. Kvarkidele on omane tugev vastastikmõju laeng, mida
1980. aastate esimesel poolel loodi masinad, kus paralleelselt töötasid mitmed, tavaliselt 4 kuni 6, vektorprotsessorit. 1980. aastate lõpus ning 1990. aastatel pöördus tähelepanu vektorprotsessoritelt massiivsele paralleeltöötlussüsteemidele, mis sisaldasid tuhandeid ,,tavalisi" protsessoreid. 4 3. Riistvara Lähenemine superarvuti arhitektuuri on võtnud dramaatilisi pöördeid, mil kõige algsemaid süsteeme esitleti 1960-datel aastatel. Algsed superarvuti arhitektuurid väljatöötatanud firma Seymour Cray poolt tuginesid kompaktsele innovaatilisele disainile ja kohalikule parallelismile, et saavutada parim arvutusjõudlus ehk oli võimalik mitut ülesannet paralleelselt teha. Mida aeg edasi, seda suuremaks kasvas nõudlus suurenenud arvutusliku võimsusega superarvutitele. Kuigi superarvutid 1970. aastatel kasutasid ainult mõningaid protsessoreid, arenes aeg nii palju edasi, et 1990
Olga Dalton, 104493IAPB, 2/4 N 10, Filosoofia kodutöö nr 2 Teadmised ilma autoriteedita Popper näitab, et vastupidiselt empiristide arvamusele pole teadmiste ainukeseks ja ülimaks allikaks vaatlus. Me võime küll vaatlusest teadmisi saada samamoodi nagu teistelt inimestelt, kuid ükski neist pole tähtsam kui teine: ülimaid, kõige algsemaid allikaid polegi olemas. Allika järele pärimise asemel peaksime teadmist ennast kriitiliselt uurima. Teadmine ei alga eimillestki, vaid tekib eelnevate teadmiste teisenemise teel. 1) Empiristide arvates saab mingis teadmises olla kindel vaid siis, kui see toetub vaatlusele ehk teisisõnu on tarvis pealtnägijaid, kes mingi sündmuse toimumist on tunnetanud. Popperi arvates ei võimalda vaatlus tõde
g m/s2 acceleration) kohta 5 1. SISSEJUHATUS Käesolev õppematerjal on mõeldud projekti „Energia -ja Geotehnika doktorikool II“ projekti raames läbiviidava intensiivkursuse „Tootmise automatiseerimine: täiturmehhanismid“ loengumaterjalina. Antud õppematerjal hõlmab endast kõige algsemaid põhitõdesid täiturmehhanismide kohta ning on üles ehitatud selliselt, et täiturmehhanismide tööpõhimõttetest võiksid aru saada inimesed, kes ei õpi elektrotehnikat. Kuna tänapäeval on teaduskeeleks inglise keel, siis on tähtsamad mõisted tõlgitud ka inglise keelde sõnavara arendamiseks. Materjali alguses on ära toodud kõik kasutatavad tähistused. Teine peatükk keskendub automaatjuhtimise ning täiturelementide kirjeldamisele. Tuuakse välja automaatsüsteemi
annaabi.ee 
