omavahel ka võistlesid. • Üks neist, rohkem teoreetilise põhilaadiga, lähtus hingeelu nähtuste seletamisel tajust, tõstes selle esikohale. • Teine käsitlus hindas tahet. • Hobbes püüdis neid käsitlusi omavahel seostada. Ometi suundus tema psühholoogiline huvi enam tahte uurimisele. • Selle avaldusi uurides jõuab ta tulemusele, mille kohaselt kogu inimliku tahteelu algseimaks ajendiks on enesealalhoiutung. Kõrged moraalsed tunded, nagu seda on altruistlik ligimesearmastus, heatahtlikkus ja vastutulelikkus, on vaid maskeeringud, kuigi nende vajalikkust ja väärtust sellega kaugeltki ei taheta eitada. • Hobbes uuris lisaks ka afekte. Kõik afektid või tundeseisundid jagunevad kahte liiki: ühed on ligitõmbavad näiteks lõbu milles võrsub armastus ja teised eemaletõukavad näiteks norutunne millest kujunevad valu, kartus, vastumeelsus. TÄNAN
korpuskulitega. Korpuskulite liikumine seisneb põhiliselt vastastikuses külgetõmbamises ja eemaletõukamises. Looduse seletamise lihtsaimaks põhimõtteks on kausaalsus. Midagi ei saa looduses tekkida või juhtuda iseendast. Teleoloogiline põhjus on matemaatiliselt väljendamatu ja seega kõige ebateaduslikum. Maailm on tema jaoks mehhaaniliselt töötav masin. 4. Antropoloogia Hobbesist sai mehhaanilise psühholoogia rajaja. Kogu inimliku tahte algseimaks ajendiks on alalhoiutung. Inimene nagu teisedki olendid on väljas oma elu ja isikliku heaolu säilitamise peale. Tahtevabadusest ei saa rääkida. Tahe käivitub nende ajendite alusel, ms teda liikuma panevad. Kogu moraal on seega vaid varjatud või varjamatu egoismi väljendus. Kõrged moraalsed tunded nagu ligimesearmastus või vastutulelikkus on vaid maskeeringud. Hea ja kurja määratlevad ühiskonnas väljakujunenud konvensioonid.
Tõde peitub vastuoludeta mõtlemises. Teaduse ainsaks mõeldavaks objektiks on "kehad". Filosoofia on õpetus kehadest. Kehad jagunevad loomulikeks (nendega tegeleb loodusfilosoofia) ja kunstlikeks (nendega tegeleb "riigifilosoofia"). Loomulikud kehad on materiaalsed. Kogu reaalne maailm koosneb kindla suurusega "korpuskuleist", mille liikumine seisneb vastastikuses külgetõmbamises ja eemaletõukamises. Midagi ei saa looduses tekkida või juhtuda iseenesest. Antropoloogia. Inimliku tahte algseimaks ajendiks on alalhoiutung. Inimene on väljas oma elu ja isikliku heaolu säilitamise peale. Moraalsed tunded on vaid maskeeringud. Inimese algne seisund on kõigi sõda kõigi vastu. Riigiteooria. Riigiideaaliks on absoluutne monarhia. Kodaniku kohus on kuuletuda riigi seadustele, mis on üldine südametunnistus. Riigivõim ei tohi sundida kodanikke enesetapule. Riigi ohtlikeimad vaenlased on kodanike isiklikud arvamused ja veendumused. Riigivõimul on alati õigus
annaabi.ee 
