tulemuseks oli fotogramm-meetria operaatori ameti loomine. Mitte ainult orienteerimise töö vaid ka igasugune järgnevatest töödest näiteks mõõtmine, kaardistamine ja nii edasi tehti kõik mehhaaniliselt. Hiljem hakati seda etappi nimetama analoog fotogramm-meetriaks. II etapp Analüütiline meetod Koos arvutite kavandamisega tekkis idee kavandada ümber orienteerimine analoogilt algoritmiliseks, läbi valemite koos parameetritega arvutis arvutatud ja salvestatud. Varustus muutus märgatavalt väiksemaks, odavamaks ja lihtsamini käsitsetavaks ning oli varustatud lineaar ja pöörde impulsside lugejatega, et registreerida seadmete koordinaate ja servomootoritega, mis andsid võimaluse vahetult arvutiga fotosid paigutada. Siiski tehti tööd ikka ehtsate (analog) fotodega ja
Tõeline meetod, seisukohtadele jõudmiseks pigem olid seisukohad juba enne mille abil saab teadmisi, ühtlustab Baconi arvates inimesi olemas ning kogemust püüti nendega kohandada, moonutades võimekuse seisukohalt, jättes vähe andest sõltuvaks: avastuste teda. Õige oleks teooriat kohandada kogemusele, mitte kogemust tegemine muutub reeglipäraseks (algoritmiliseks). Nii et Baconi teooriale. Teaduslik tunnetus peab lähtuma sihipärastest arvates oli ta avastanud meetodi, mille abil saab avastada, st vaatlustest ja eksperimentidest, mitte aga juhuslikest avastamismeetodi, kuid ta ei välistanud, et avastamismeetodit tähelepanekutest. Meie meeled võivad meid petta, kuid vigade võidakse veel pärast teda edasi arendada. ärahoidmiseks (või äärmisel juhul nende vähendamiseks) tuleb
Sellest teesist tuleneb, et ükskõik millise algoritmi saab esitada ka Turingi masina abil või iga tegelikult kasutatava programmeerimiskeele abil. Tuleb tähele panna, et Churchi tees ei ole teoreem ega ole see tees ka kindlasti õige. Nimelt ei ole võimalik täpselt defineerida loomulikus keeles kasutatava sõna algoritm sisu, näiteks ei saa me kindlad olla, et ühel hetkel ei leita mingit uut ja hoopis eriskummalist, senitundmatut ja ettekujutamatut meetodit, mida siiski algoritmiliseks võib pidada. See on küll äärmiselt ebatõenäone - siiamaani pole kellelgi tekkinud tõsist soovi või võimalust Churchi teesi kuidagi kahtluse alla seada. Lisaks Churchile ja Turingile tegelesid lahenduvuse problemaatikaga veel päris paljud loogikud: probleemiklasside lahenduvuse uurimine on 20. sajandi loogika klassikaline temaatika, ning praegusajal töötatakse selle teema kallal aktiivselt
Tunnetusmeetodiks, mida Bacon propageerib, on induktsioon (ld inductio sissejuhtimine) ehk üldistamine. Midagi sarnast on kasutatud ka enne, kuid tema arvates oskamatult. Nimelt ei uuritud kunagi piisavat hulka ning piisavalt mitmekesiseid fakte. Sellised järeldused olid Baconi arvates väga ebakindlad. Tõeline meetod, mis viib teadmisteni, ühtlustab Baconi arvates inimesi võimekuse seisukohalt, jättes vähe andest sõltuvaks: avastuste tegemine muutub reeglipäraseks (algoritmiliseks). Nii et Baconi arvates ta on avastanud meetodi, mille abil saab avastada, st avastamismeetodi. Kuid ta ei välista, et avastamismeetodit võidakse veel pärast teda edasi arendada. Teadmised ei ole eesmärgiks omaette teadmised on jõud (ld scientia est potentia), mõjuvõim looduse üle. Inimese mõjuvõim looduse üle ilmneb selles, et ta suudab võimaluste piires looduslikke kehasid muuta. Mingid jõud ei suuda purustada põhjuslikke ahelaid; seega
annaabi.ee 
