meeldejääv see, et sunniviisiliselt aeti komsomoli. Kooli korraldatud laulukooris osalemine oli kohustuslik, kuid jäi ka aega kooliväliseks hobiks, milleks oli pildistamine. Küsitletu 2: Õppimine oli tasuta ning kõrgkoolides maksti stipendiume, õpilased elasid ühiselamutes mille tasu oli madal. Õpitingimused olid igati head. Kõrgkoolidesse sai eksami alusel ning oli konkurss. Keskkoolis korraldati palju üritusi, enamasti korraldasid neid komsomoli algorganisatsioonid. Huvitegevusringe oli palju. Küsitletu 3: Koolidesse saamine oli väga lihtne: tuli kirjutada avaldus ning sai sisse ilma konkurssita. Õpilades elasid ühiselamutes. Õpitungimused olid väga meeldivad. Huvitegevusega tegeleda sai palju: sai laulda laulukooris, olid tantsuringid ja muud. Küsitletu 4: Koolidesse saamine oli väga lihtne. Õpiti üldiselt õpetajatele mitte iseendale. Koolist välja kukkuda oli väga raske. Võimalik oli tegeleda
1990. aastal toimusid Eestis esimesed vabad valimised pärast Teist maailmasõda, kus valiti uus Eesti NSV Ülemnõukogu XII koosseis, milles selge enamuse said reformikommunistid ja neid toetav Rahvarinne. 13.3 Võimu mehhanismid ja võimurid Valitsemissüsteem: · Poliitiline võim · Valitsusvõim · Nõukogude võim Võimurid: EKP- Eesti Kommunistlik Partei EKP Keskkomitee Büroo+sekretärid+aparaat EKP Maakonnakomiteed/rajoonikomiteed Partei algorganisatsioonid ENSV Ministrite Nõukogu+ministeeriumid+aparaat Maakondade/rajoonide täitevkomiteed Vallatäitevkomiteed Kõla TSN täitevkomitee ENSV Ülemnõukogu ja selle Presiidium Kohalikud nõukogud ÜKP Keskkomitee Eesti Büroo- satalin, Perov, Jefremov 13.4 Majandussüsteemi üldiseloomustus · Põllumajandusnormid · Maareform- varade esimene ümberjaotamine · Kollektiviseerimine 13.5 Vastupanu
Liiduvabariigitasandi parteiaparaat: - KK büroo kui tegelik võimukese liiduvabariigis - KK esimene sekretär - KK sekretariaat (3-5 sekretäri): kõige olulisem oli 2. sekretär, kes oli ka Moskva käepikenduseks liiduvabariigis. - KK osakonnad ja nende töötajad KESKKOMITEE - Osakonnad; - BÜROO; - Sekretariaat; o Rajooni parteiorganisatsioonid; o Linna- ja linnarajoonide parteiorganisatsioonid; Partei algorganisatsioonid eri asutustes ja ettevõtetes (partorg – partei organisaator). TÄIDESAATEV VÕIM Eesti NSV valitsuses: - 1940-1946 – Rahvakomissaride Nõukogu (RKN) - Al 1946 – Ministrite Nõukogu (MN) Rahvakomissariaadid/ministeeriumid: - Liidulis-vabariiklikud (dualistliku alluvusega: nii Moskva keskametkonnale kui ka liiduvabariigi juhtkonnale. Loodi Moskva jaoks prioriteetsemates valdkondades), - Kohalikud. Kohalik tasand: nõukogude täitevkomiteed
rajooni (aastatel 195253 ka oblasti) ministeeriumideks. Rahvakomissaridest said organisatsioonideks, linnades aga linna või ministrid. Ministeeriumiga võrdses staatuses linnarajoonide organisatsioonideks. Kogu võis olla teisigi asutusi [kõikvõimalikud liiduvabariigi parteiorganisatsiooni mada komiteed). laimaks astmeks olid algorganisatsioonid et Eesti NSV valitsuse peamiseks ülesandeks tevõtetes ja töökollektiivides, mida juhtisid oli liiduvabariigi igapäevaelu juhtimine parteiorganisaatorid (partorgid). Moskva ja kohaliku kommunistliku Valimisjaoskonna hoone Tallinnas partei suuniste alusel. Liiduvabariigi täitev tasandil vastu võetud otsuste kinnitamine ja
annaabi.ee 
