3.Vedeliku omadused •Kuju muutub väikese jõu toimel •Puudub kindel kuju •Osakesed voolavad eri kiirustel ja traj. •Sisehõõrdumine voolamisel •Jõu ülekanne pinna kaudu •Võtab minimaalse energeetilise asendi 4.Vedeliku füüsikalised omadused •Tihedus – ruumalaühiku mass •Erikaal – ruumalaühiku raskusjõud (kaal) •Viskoossus – osakeste liikumise takistus •Kokkusurutavus •Soojuspaisumine 5.Rõhu mõõtühikud ja skaalad •Absoluutne skaala – alglugem p = 0 Pa •Relatiivne skaala – alglugem õhurõhk 6.Rõhu mõõteriistad ja toimimise kirjeldus •Vedelikmanomeetrid •Mehaanilised manomeetrid •Elektrilised manomeetrid 7.Hüdrostaatiline rõhk 8.Rõhk vedeliku raskusjõust 9.Hüdrostaatiline paradoks Kui vedelikusamba kõrgused on võrdsed ning hüdrostaatiline rõhk mõjub võrdsetele pindadele, siis on ka jõud võrdsed. 10.Rõhujõud tasapinnale (valem ja seletus) 11. Vedeliku rõhu poolt pinnale avaldatav jõud
kalorimeetris 25+-0,2 oC elavhõbedasammas ulatus skaalajaotuseni 1,2 18) Kinnitada Metastaatiline termomeetere oma pesasse. 19) Kontrollida vibraatori tööd. 20) Reguleerida kesta vee temperatuuriks 27,5 oC 21) Lülitada sisse kalorimeetrilise anuma kütteelement. 22) Pärast seda, kui vee temperatuur anumas hakkab ühtlaselt muutuma, tehakse temperatuuril 25 oC (voltmeetril 0,800) alglugem, pärast seda mõõta iga minuti järel kella kolmanda signaali ajal kalorimeetri temperatuur jurdeasvuna alglugemi suhtes. Arvutused: Uuritava proovi kütteväärtus: ck [( n2 + n2 )-( n1+ n1)+ n]-mq Q p= m v1 +v 2 n= z 1 +v 2z 2 2 0,00326+0,01653 n= 4+0,016535=0,12217 2 152001(1,8804-0,6688+0,12217)-6,97510-32510 Q p= 0,999510-3 Qp = 20,2 MJ
42. Tahhümeetrilise mõõdistamise välitööd, krokii. Tahhümeetrilise mõõdistamise jaamadeks võivad olla kas varem maatükile rajatud mõõdistuskäigu punktid või rajatakse ja mõõdetakse mõõdistuskäik üheaegselt situatsiooni ja reljeefi mõõdistamisega. · Instrument seatakse üles ja tsentreeritakse seisupunkti kohale. · Instrument seatakse loodi · Orienteerimine: selleks tuleb horisontaalringi alglugem orienteerida piki käigu üht külge. Kui alglugemiks oli direktsiooninurk, siis saame horisontaalringilt lugeda uute suundade direktsiooninurki. · Mõõdetakse instrumendi kõrgus i, märgitakse see latile ja kirj. väliraamatusse. · Lati hoidja siirdub maastikule ja hoiab latti vertikaalselt väljavalitud iseloomulikel maastikupunktidel. Lati taldmik pannakse maapinnale, punkti ei tähistata
41. Tahhümeetrilise mõõdistamise välitööd, krokii. Tahhümeetrilise mõõdistamise jaamadeks võivad olla kas varem maatükile rajatud mõõdistuskäigu punktid või rajatakse ja mõõdetakse mõõdistuskäik üheaegselt situatsiooni ja reljeefi mõõdistamisega. Instrument seatakse üles ja tsentreeritakse seisupunkti kohale. Instrument seatakse loodi Orienteerimine: selleks tuleb horisontaalringi alglugem orienteerida piki käigu üht külge. Kui alglugemiks oli direktsiooninurk, siis saame horisontaalringilt lugeda uute suundade direktsiooninurki. Mõõdetakse instrumendi kõrgus i, märgitakse see latile ja kirj. väliraamatusse. Lati hoidja siirdub maastikule ja hoiab latti vertikaalselt väljavalitud iseloomulikel maastikupunktidel. Lati taldmik pannakse maapinnale, punkti ei tähistata.
arvestatud niitkaugusmõõturi parandust. 29. Tahhümeetrilise mõõdistamise välitööd, krokii. Tahhümeetrilise mõõdistamise jaamadeks võivad olla kas varem maatükile rajatud mõõdistuskäigu punktid või rajatakse ja mõõdetakse mõõdistuskäik üheaegselt situatsiooni ja reljeefi mõõdistamisega. Instrument seatakse üles ja tsentreeritakse seisupunkti kohale. Instrument seatakse loodi Orienteerimine: selleks tuleb horisontaalringi alglugem orienteerida piki käigu üht külge. Kui alglugemiks oli direktsiooninurk, siis saame horisontaalringilt lugeda uute suundade direktsiooninurki. Mõõdetakse instrumendi kõrgus i, märgitakse see latile ja kirj. väliraamatusse. Lati hoidja siirdub maastikule ja hoiab latti vertikaalselt väljavalitud iseloomulikel maastikupunktidel. Lati taldmik pannakse maapinnale, punkti ei tähistata
arvestatud niitkaugusmõõturi parandust. 29. Tahhümeetrilise mõõdistamise välitööd, krokii. Tahhümeetrilise mõõdistamise jaamadeks võivad olla kas varem maatükile rajatud mõõdistuskäigu punktid või rajatakse ja mõõdetakse mõõdistuskäik üheaegselt situatsiooni ja reljeefi mõõdistamisega. · Instrument seatakse üles ja tsentreeritakse seisupunkti kohale. · Instrument seatakse loodi · Orienteerimine: selleks tuleb horisontaalringi alglugem orienteerida piki käigu üht külge. Kui alglugemiks oli direktsiooninurk, siis saame horisontaalringilt lugeda uute suundade direktsiooninurki. · Mõõdetakse instrumendi kõrgus i, märgitakse see latile ja kirj. väliraamatusse. · Lati hoidja siirdub maastikule ja hoiab latti vertikaalselt väljavalitud iseloomulikel maastikupunktidel. Lati taldmik pannakse maapinnale, punkti ei tähistata
vertikaalselt, 20 m kaugusele nivelliirist. Võetakse 3 lugemit lati mustal ja punaselt poolelt horisontaalse viseerimiskiire järgi. Seejärel muudetakse instrumendi kõrgust vähemalt 3 cm võrra ja võetakse uued lugemid. Arvutatakse lati punase ja musta poole lugemite vahed. Need võivad erineda kuni 3 mm. Kui see nõue on täidetud, arvutatakse kõigist kuuest lugemite vahest aritmeetiline keskmine, mis ongi selle lati konstant ehk punase poole alglugem (lati tallale vastav lugem). Lati tallatasadi ja telje ristiolekut kontrollitakse kord aastas enne välitöid. Seda tehakse 20m kaugusele nivelliirist asetatud kolmel konnal. Kontrollitav latt pannakse püstloodasendis igale konnale talla keskkohaga ja seejärel eesmise, tagumise, vasaku, parema servaga. Erinevates asendites saadud lugemid tähistatakse lk, l1, l2, l3, l4. Need võivad erineda
m kaugusele nivelliirist. Võetakse kolm lugemit lati mustalt ja punaselt poolelt horisontaalse viseerimiskiire järgi. Seejärel muudetakse instrumendi kõrgust vähemalt 3 cm võrra ja võetakse uued lugemid.Arvutatakse lati punase ja musta poole lugemite vahed. Need võivad erineda kuni 3 mm. Kui see nõue on täidetud arvutatakse kõigist kuuest lugemite vahest aritmeetiline keskmine, mis ongi selle lati konstant ehk punase poole alglugem ( lati tallale vastav lugem). Et nivelleerimisel kasutatakse tavaliselt kahte latti, siis valitakse ühte paari sellised latid, mille mustade poolte nullid on samal kõrgusel ( mustade poolte lugemid on ühesugused), kuid punaste poolte nullid erinevad ±100mm võrra (nt. 4685 ja 4785). Lati tallatasandi ja telje ristiolekut kontrollitakse kord aastas enne välitöid. Seda tehakse 20 m kaugusele nivelliirist asetatud kolmel " konnal". Kontrollitav latt pannakse püstloodasendisse
annaabi.ee 
