Liigitatakse modaalsuste järgi (nägemis-, kuulmis-, jne), tegelikkuse fundamentaalsete eksistentside järgi (aja-, ruumi-, liikumistaju) ning taju objekti järgi: vormitaju, sündmustaju, värvustaju, keeletaju, isikutaju, tekstuuritaju.) Aisting - psüühiline protsess, mis tekib objektiivse keskkonna üksikomaduste vahetul meeleorganitele mõjumisel. Väljendavad välismaailma esemete ja nähtuste algkvaliteeti nagu raskus, temperatuur, värv, heledus, valjus, suurus, maitse, lõhn. 15. Millised protsessid tekitavad taju? Taju tekitavad nägemine, kuulmine, haistmine, maitsmine ja kompimine. 16. Mis on adaptatsioon? Apertseptsioon? Adaptsioon ärritajaga kohanemine Apertseptsioon taju sõltuvus tajuva inimese psüühilsest seisundist, emotsioonidest, isiksuse omadustest, eelnevast kogemusest. 17. Mis on disparaatsus? Miks see oluline on?
kõrgem aste. Ehk siis taju on protsess mille kaudu meeleorganitelt saadud andmete põhjal luuakse terviklik pilt ehk tajukujund vahetult mõjuvatest objektidest või nähtustest. Sensoorsed, Pertseptiivsed, Mnestilised ja intellektuaalsed mõtlemise protsessid. Aisting – psüühiline protsess, mis tekib objektiivse keskkonna üksikomaduste vahetul meeleorganite mõjumisel. Väljendavad välismaailma esemete ja nähtuste algkvaliteeti nagu raskus, temperatuur, värv, heledus, valjus, suurus, maitse ja lõhn. Taju omadused - • Tajul on piirid • absoluutsed piirid • suhtelised piirid e eristuslävi • Tajul on kujunemise aeg (närvirakus erutuse levimise lõplik kiirus) • Inimesel visuaalne tajumine + reageerimine vajutusega ~ 300 ms. • Tajumuljel on teatud kestus, sõltub stiimuli keerukusest ja intensiivsusest • Püsivus e konstantsus • Ruumilised vastasmõjud
allasurutud tungid ning seda tavaliselt küllaltki moonutatud kujul. Kuna unenägu võib olla tingitud tulevikumuredest ja tugevast motivatsioonist, võib unenägude täideminek olla tegelikult asjade loomulik käik. · Mis on taju? Aisting? Aisting - psüühiline protsess, mis tekib objektiivse keskkonna üksikomaduste vahetul meeleorganitele mõjumisel. Väljendavad välismaailma esemete ja nähtuste algkvaliteeti nagu raskus, temperatuur, värv, heledus, valjus, suurus, maitse, lõhn. Taju esemete ja nähtuste tervikliku meelelise tunnetamise protsess. Tajumisprotsesside vahendusel tekib hetkel vahetult mõjuvatest objektidest ja ümbrusest subjektiivne ja mõtestatud tajukujund. Siiski ei ole taju aistingute summa, vaid aistinguga võrreldes meelelise tunnetuse kõrgem aste. Liigitatakse modaalsuste järgi (nägemis-, kuulmis-, jne), tegelikkuse