Normatiivsus. 7. Aristotelese arvates toimub kõik maailmas põhjuslikult, seda nimetatakse teleoloogiliseks maailmakirjelduseks. Ükski põhjus ei saa esineda teistest eraldi. Iga tagajärg on põhjuseks mingile uuele sündmusele, iga mõne teise liigutaja poolt liikuma pandud sündmus paneb omakorda midagi uut liikuma. 8. Keskajal oli filosoofia roll kultuuris sekundaarne. Valitses ilmutususk (vahetu maailmamõistmine, algkristluses) või siis juba teoloogia.Jumal oli iseoleva alus ja algpõhjus, kes loob maailma eimiskist. Ka eetika küsimus oli kindla suunaga. Pääsemine seisneb Jumalas. Inimene ise ei suuda ennast päästa, lunastada. Usk langeb inimestele osaks vahetult, ilmutusena. Anselm: Jumalast suuremat pole võimalik mõelda. Jumal on suurim. Idee suurimast on jumalikku päritolu, olematu poleks mõeldav. Thomas: mõeldavusest ei järeldu olemasolu.. Jumal on liikumatu liigutaja. Vahetud ja lõplikud põhjused
USUS. 01.069 Kristluse ajalugu Kolm vaheeksamit ja igal neist kümmekond teemat, eksamil lähevad vastamisele igast teemablokist kaks küsimust. I 1. Kristlik algkogudus. Esimesed kogudused ja keskused. Juudikristlus. Paganakristlus. Traditsioon algkristluses. Vagaduselu. Pärast Jeesuse ristisurma ja ülestõusmist umbkaudu aastal 30 pKr hakkasid tekkima ja arenema kristlikud kogudused. Esimesed kogudused moodustati Juudamaal ja Galileas, algkristluse perioodi lõpuks (Bar Kohba ülestõus 135. aastal) olid kogudused levinud eelkõige Rooma riigi idaosas ja Partia impeeriumi lääneosa suuremates linnades. Varakult hakkasid üksteisele vastanduma erinevad algkristlikud harud,
Ta vaatas asja Jumala seisukohalt. Milline koht ja ülesanne on Jumalal inimese elus? Jumala armust sõltub kõik - Jumal on see, kes meid valib, kutsub ja seab. Jumala suuruse ja absoluutsuse toonitamine. Enne ristimist vabadust ei ole. Caritas - jumalik riik; Cupitidas - ilmalik riik. Kirik on osa mõlemast. Sümboolselt Abeli/Kaini järeltulijad. Kirik siin maa peal on nagu corpus mixtum. Võidutsev (juba igavikus) ja võitlev kirik. Neid kahte seob hierarhia. Algkristluses langeb kiriku pühadus kokku liikmete pühadusega. Püüeldi kiriku ja liikmete õndsuse poole. Inimene on nüüdsest püha mitte sellepärast, et ta isikuna püha oleks, vaid sellepärast, et ta valdab sakramentaalset väge. 313 Milano edikt. 380 kristlik riigikirik. Kirikuliikmete pühadus lakkas olemast, jäi ainult saksakeelne pühadus. Asi on kandunud tänapäevani. Tavaliikmed eriti pühad pole. Augustinusel oli igatahes corpus mixtum. Filosoofia kujunemine pärast Augustinust