) Hümnoodia uutele tekstidele loodud laulud 4. saj sai kristlus Rooma riigi ametlikuks usuks. Läänekirstlus (roomakatoliku kirik) õhtumaade kultuuri häll, tekkis laguneva Lääne-Rooma riigi aladel; nõrk aga iseseisev; liturgias piirkondlikud erinevused; ühiskeel ladina keel; Idakristlus (kreekakatoliku ehk Bütsantsi õigeusu kirik) ühtne ja tugev; seotud Bütsantsiaga (Ida-Rooma riik); konservatiivne; liturgias siiani palju jooni algkristlikust traditsioonist; ühiskeeleks kreeka keel; KESKAJA MUUSIKA (5. 13. SAJAND) Sündis antiikmaailma varemeil. L-Rooma riigi lõplikku hävitamist barbarite poolt 176. a peetaksegi keskaja alguseks. Läänekiriku keskuseks Rooma. Gregorius Suur (540-604) ühtlustas ja uuendas liturgilised tekstid, mis said läänekiriku laulu (gregooriuse laulu) aluseks. gregooriuse laul on ühehäälne, taktimõõduta, vabalt hõljuv rütm jälgib ladinakeelset proosateksti
(enne riik) diötseesi piires - Kirik hakkas järk-järgult üle võtma riigivõimu funktsioone - Kuid! Kirikul tuli selle võidu eest maksta: tuli alistuda keisri tahtele, riik kinkis suuri maavaldusi – kirik hakkas rikastuma ja ilmalikustama, eelalduma algkristlikust vaesusest ja vendlusest. Sellele vastukaaluks kujunes 2 jõutegurit: paavstlus ja kloostriinstitutsioon. - LISAKS: 1. Miks pöörati ristiusus vanade polüteistlike religioonidega võrreldes tunduvalt suuremat tähelepanu õigele uskumusele? 2. Millised ristiusu küsimused tekitasid kõige enam vaidlusi? 3. Töö Piibli tekstiga. - Jeesuse mäejutlus - Te olete kuulnud, et on öeldud: Silm silma ja hammas hamba vastu!
Idakristlus tekkis Bütsansi Läänekristlus kujunes riigis, keiser sai kirikupeaks, laguneva Lääne-Rooma riigi kirik seoti riigivõimuga, aladel. Seal ei tekkinud pikka mistõttu sai väga tugevaks kuid samas jäi kinniseks. aega tugevat riiki, jäi nõrgaks, Idakirik on konservatiivsena kuid iseseisvaks. säilitanud oma liturgias ja Läänekirik on aegade jooksul muusikas palju jooni dünaamiliselt muutunud algkristlikust traditsioonist Edaspidi keskendume vaid (keelati pillide kasutamine) Lääne-Euroopa muusikale. Keskaeg jagatakse kolmeks perioodiks: VARAKESKAEG - 476. a.-XI saj. keskpaigani. See oli üsnagi metsik ning seadusteta aeg, mille jooksul kõigepealt Rooma impeeriumi varemetel, seejärel ka kaugemal, kujunesid välja uued riigid. Tõsi küll, samaaegselt riikidega kujundati ka uued õigusnormid, mis põhinesid peaasjalikult muinasaega
55 Basileiose teoloogiline töö Gregorius Natsiantsisti formuleeringus loob aluse Kolmainsuse dogma kujunemise jaoks: ,,Ma tahaksin Isa suuremaks nimetada, kuna temast saavad samaväärsed oma samasuse ning olemise. Seda peavad ju kõik möönma".56 Ja maksab hoida meeles: ,,kirik, rajatuna kristlikule usule, saab püsida vaid seal, kus usutakse, tunnistatakse ja austatakse kolmainsuslikku Jumalat".57 Aga kirik oli pidevas muutumises. Algkristlikust kirikust, kus peeti tähtsaks Jeesust ja tema sõnumit oli saanud tähtis institutsioon koos oma korraldusliku ja sisulise ülesehitusega. 410 aastal, kui gootid hävitasid Rooma impeeriumi, langes terve läänemaailm suurde masendusse. Oli kuulda tuttavat etteheidet, kuidas ,,ristiusk ja vanade jumaluste hülgamine on kõikde impeeriumi tabanud õnnetuste põhjuseks". 58 Sellele vastas Augustinus (sündinud Põhja-Aafrikas 354a. Rooma väikeametniku pojana, hiljem saanud
1517. aastal lõi ta Wittenbergi kloostri uksele 95 teesi. Peamiseks tüliõunaks oli indulgentside teema, kuna katoliku kirik kogus tollal raha Peetruse kiriku ehitamiseks Roomas. Samas ei keskendunud teesid vaid indulgentsidele, vaid seal avaldus ka Lutheri teoloogiline õpetus. Lutheri peamine idee oli, et inimene saab õigeks üksnes tänu usule (sola fide printsiip). Luther salgas religioosse elu väliseid elemente, katoliku kirik oli aja jooksul vaid aina paisunud ja kaugenenud algkristlikust ideaalist. Reformatsiooniga ei proovitud leiutada midagi uut, vaid pöörduda tagasi vana ideaali juurde. Lutheri ideede kiire levik sai võimalikuks üksnes tänu trükikunsti leiutamisele samal ajal, vaid käsikirju levitades ei oleks ta sellist tuntust saavutanud. Luther läks tülli katoliku kirikuga, kuna õõnestas oma seisukohtadega kiriku majanduslikku jalgealust. Luther ähvardas röövida ka sakramentide pakkumisest
annaabi.ee 
