2. epistemoloogia tunnustusteooria, tänapäeva tunnustusteooria käsikäes teadusegs, neurofüsioloogia näiteks. 3. esteetika filosoofiline õpetus ilust. Mõiste võttis kasutusele A. G. Baumgarten 4. reflektsioon mõtlikuste ja elamuste analüüs; kahtluste ja kõhklustega täidetud mõtlikuse kajastus ja peegeldus; mõelda mõtlemise üle. 5. müüt hõimu või sugukonna algkogum, etümoloogiliselt jutt, lugu. Igikestvana ilmnev lugu sugukonna seotusest jumalate ja kangelastega. Jumalad ei suutnud surra,varjatusse minna. 6. teleoloogiline maailmakirjeldus põhjused peituvad olevas endas, mitte ülemeelesises ideedemaailmas. Aristotelese arvates toimub kõik maailmas põhjuslikult, seda nimetatakse teleoloogiliseks maailmakirjelduseks. Mateerias peitev võimalikkus
4. INDEKSID Indeks – kahe arvu suhe, leitud spetsiaalse metoodika järgi, iseloomustab mingi majandusalase suuruse muutumist ajas Alusindeks - Alusindeks on indeks mingi kindla väärtuse, baasväärtuse suhtes teatud ajamomendil (või perioodil). Kui ialus=1, siis yt=yo ja baasperioodiga võrreldes jäi samaks Ahelindeks - tunnuse väärtus mingil ajahetkel t jagatud väärtusega eelmisel ajahetkel t-1 Kui iahel=1, siis yt=yt-1 ja jäi eelnevaga võrreldes samaks Liitkogum – algkogum koosneb ühelaadsetest elementidest ja erinevaid algkogumeid ühendades saadakse liitkogum. Individuaalindeks - dünaamika suhtarv, millega väljendatakse kas kvalitatiivselt ühtlase kogumi või kvalitatiivse üksiktunnuse ajalist muutmist Üldindeks - Väljendavad ebaühtlase koostisega liitkogumi ajalist muutumist nt tarbijahinnaindeks, tootjahinnaindeks, börsi indeksid. Ühismõõdustamine - indekseeritava suuruse läbikorrutamine ühismõõdustajaga. Ühismõõdustatud
Noorim filosoofia haru, Esteetika kui väljendusteadus ja üldlingvistika. 2. Maailmapilt: mingist vaatevinklist korrastatud kokkuvõttev teadmiste hulk maailmast. See, mille läbi maailm inimesele "paistab" Maailmavaade: hoiak, mis avaldub maailmapildi kaudu, maailmavaate kujunemisel oluline koht keskkonnal, kultuuril, maailmavaade on inimesi ühendav. Vahetud: (Müüdiline, kristlik-religioosne) Teoreetilised: (filosoofia, teoloogia,teadus) MÜÜT: hõimu või sugukonna algkogum, etumoloogiliselt jutt, lugu. Igikestvana ilmnev lugu sugukonna seotusest jumalate ja kangelastega. Müüdis ei olnud loomuliku/üleloomuliku, meelelise/ülemeelelise eristust. Jumalad olid inimnäolised, viibisid inimeste keskel, neid iseloomustasid inimlikud pahed. Olulisim erinevus: jumalad ei suutnud surra, varjatusse minna. Surma mõistsid kreeklased ära-oluna, mitte olematusena. Siit võrsus ka esimene filosoofia küsimus: mis (milline olev) oli kõige alguseks-aluseks (arche).
(struktuurinihe=Pitngimus/P0) 39. Individuaalindeksid. Kogumite mõiste Individualindeksid iseloomustavad: 1) Kvalitatiivselt ühtlase kogumi suhtelist ajalist muutumist ( iq=q1/q0) või 2) Mingi tunnuse väärtuse suhtelist ajalist muutumist(ip=p1/p0) Algkogumiks nimetatakse kogumit, mis koosneb ühelaadsetest elementidest (uurijat huvitavast küljest vaadatuna). Algkogum on indeksite abil uuritava objekti elementaarne koostisosa, mille põhitunnuseks on liigendatud struktuuri puudumine (hansapanga töölised). Lihtkogum tekib, kui naturaalselt ühesuguste, aga juba vähemalt ühe olulise kvalitatiivse tunnuse poolest erinevate kogumite ühendamisel.(nt erinevad jahu sordid, aga kõik on jahud) Liitkogum saadakse kui liidetakse naturaalse iseloomu poolest erinevad ja ka kvalitatiivselt erinevad kogumid
puudujäägid maailma seletamises, mis soosisid filosoofia tekkimist. Maailmapilt: mingist vaatevinklist korrastatud kokkuvõttev teadmiste hulk maailmast. See, mille läbi maailm inimesele "paistab" Maailmavaade: hoiak, mis avaldub maailmapildi kaudu. Maailmamõistmise vorm. Käsitus maailmavaatest on ise filosoofilist päritolu, kuid saanud nii kandvaks, et tagasiulatuvalt hakanud määratlema filosoofiat. Vahetu maailmavaade 1.) Müüt - hõimu või sugukonna algkogum, etümoloogiliselt jutt, lugu. Igikestvana ilmnev lugu sugukonna seotusest jumalate ja kangelastega. Müüdis ei olnud loomuliku/üleloomuliku, meelelise/ülemeelelise eristust. Müütide kaudu mõistsid inimesed endid kokkukuuluvana 2.) Religioon Teoreetiline maailmavaade 1.) Filosoofia (mõtlemine mõistetes, abstraktsioon, "kreeka ime"). 2.) Teoloogia ja 3.) teadus võtsid üle filosoofias leiduvad mõtlemise vormid. (Idamaades pole selles mõttes teoreetilist mõtlemist tekkinud
annaabi.ee 
