16 AED PIPARROHI Satureja hortensis Huulõielised (Lamiaceae) Botaaniline iseloomustus püstine rohttaim VARS püstine, kuni 30 cm kõrgune, lõhnab vürtsikalt LEHT kitsassüstjas ÕIS alla 1 cm suurune, ilmetu helelilla, huulõis SEEMNED idanevus säilib ühe aasta Ajalugu Piprarohu algkodumaa on Lõuna-Euroopas, kuid juba ammu on ta tuntud ka põhjapoolses Euroopas. Üle Alpide jõudis ta benediktiinimunkade vahendusel juba 9. sajandil. Kasvatamine seemned võib külvata nii avamaale kui ka katmikalale külvisügavusega u. 0,5 cm aprillis-mais või augustis. Kuna ta on hõredalt lehistunud taim, jäetakse harvendamisel ja istutamisel kaks kuni kolm taime kokku kasvama. Ridade vahe peaks olema 30 cm. Kui lõigata võrseid maapinnast kõrgemalt, saab teise saagi ka sügisel.
Eestikeelne nimetus on Estragonpuju ehk tarhun Ladinakeelne nimetus on Artemisia dracunculus Sugukond korvõielised Botaaniline iseloomustus Põõsjas püsik. Eristatakse kaht vormi: kibedama maitsega kõrgemat vene ja magusavõitu aniisimaitselist ning madalamat saksa ehk prantsuse estragonpuju. VARS väga sale vars LEHT kitsas piklik ÕIS - heledad väikesed pöörisõisikud, mis tekivad teisel kasvuaastal SEEMNED viljaks on seemis Ajalugu Taime algkodumaa on Lõuna-Venemaa ja Mongoolia stepialadel, kuid tänu ristisõdalastele on ta ka Vahemeremaadel kodunenud. Saksa keeleruumis nimetati teda ,,maotaimeks", prantslased kutsusid teda ,,draakonirohuks", sest usuti, et ta ravib maohammustusi. Kasvatamine Estragonpuju armastab päikeselist kasvukohta. Lepib ka poolvarjuga. Vajab piisava niiskusega mulda, seisvat niiskust ei talu. Paljundamine Paljundatakse seemnetega või põõsa jagamise teel. Vene estragonpuju on
liike, väljaarvatud praegu. Perekond Australopithecus hargnes kaheks klaadiks. Ühed, A. robustus ja A. boisei, olid jämedamate luude ja hammastega, ilmselt spetsialiseerusid taimtoidule. Kolmas liik, A. africanus, jäi segatoiduliseks, oli saledam, ja väiksema erinevusega sugude vahel. Viimasest sai alguse perekond Homo. Umbes 2 miljoni aasta eest, Pleistotseeni alguses, lahknes saledamat tüüpi lõunaahviliigist A. africanus perekond Homo. 141. Inimlaste ( Hominidae ) algkodumaa ja tähtsamad väljaränded. Aafrika, väljaränded tulevad allpool välja nkn. ahsoo.. 142. Homo erectus : kus ja millal elas, mida saavutas? Temagi tekkis Aafrikas, umbes 1,52 miljoni aasta eest, ja oli kohastunud elule troopikas: pikk ja sihvakas, esileulatuva ninaga nagu meiegi, ja tõenäoliselt tõmmu karvutu nahaga. Igatahes oli Homo erectus olelusvõitluses väga edukas liik, sest teda sai palju. Esimese inimlasena ületas ta Aafrika piirid. Umbes miljoni aasta eest leidus
annaabi.ee 
