teistsugune sümbol (2 erinevat- vene oma ja kreeka oma). Rooma-Katoliku kirik, lääne-kirik paavst (Franciscus). Renesanss 14.sajandil mõjutas kõige rohkem just Lääne-Euroopa kultuuri, rõhutas vajadust pöörduda lihtsa keele ja Uue Testamendi kujundite abil tagadi ristikoguduse lätete juurde. Renessansi ajal tekkis ka humanistlik liikumine, mis pidas oluliseks uurida Piiblit pigem 14 algkeeltes ja selliste ebausaldusväärsete ladinakeelsete tõlgete kaudu. Lõi soodsa pinnas uuteks piiblitõlgeteks. Reformatsiooniajastu 16.sajandil, Martin Luther ja Huldrych Zwingli, märkasid kasvavat ebakla aposellike ja keskaegsete kristlike arusaamade vahel ning nõudsid reforme. Keskajal olevat kiriku õpetust kas moonutatud või ilustatud ja see oli vaja taas viia Pühakirjaga vastavusse. Protestandid Luterlased
Isolaatkeeled Isolaatkeel on keel, millele ei olel leitud sugulasi. · Baski · Burusaski Keelte uurituse tase on väga erinev! Vrd nt indoeuroopa keeled ja Lõuna-Ameerika Amazoni piirkonna keeled (kõiki võib-olla ei teatagi!); Aafrika keelte omavahelise suguluse kohta vsastukäivaid andmeid (nt khoisani keelkonna paikapidabus on vaidlustatud). Miks ei ole maailmas ainult üks keel? · Vrd ka keelesisene variatiivsus. · Keelepuu kui abstraktsioon · Ka algkeeltes on olnud variatiivsus, murded > tekkisid uued keeled (= kõnelejad ei saa enam üksteisest aru) · NB! Keelekontaktid (nt prantsuse k teke ladina keelest tiheda kontakti tõttu frangi keelega). Prantsuse keele lugu · Roomlaste vallutused Gallias, al a-st 51. Ema roomlaste ülemvõim. · Enne gallia keel (keldi rühm), andmeid väga vähe · Kohalikud hakkasid kasutama nn vulgaarladina keelt. · Galli keel kadus u a-l 500 = substraat
Pietism hakkas levima saksa aladel, väga iseloomulik oli see, et püüti tugevdada usu tunnetamist isiklikult, et inimene tunnetaks usku. Pietism levis kõigepealt saksa aladel, pietism polnud ühtne, seal oli erinevaid suundumusi, arengujooni, oluline on see, et tegemist on küllalt elitaarse liikumisega. Pietism levis eelkõige haritud elanikkonna seas, kellel olid keskmisest ulatuslikumad teadmised religioonist, Piiblist. Muuhulgas rõhutati, et Piiblit tuleks lugeda originaalis, ehk algkeeltes (V-t heebrea, U-t kreeka). Pietistid hakaksid parandama saksakeelset Piiblit, Luther oli tõlkinud selle ladina keelest, mitte heebrea keelest. See oli üks tulekolle, ortodoksete luterlaste jaoks oli see pühaduseteostus. Rootsi võimud suhtusid rangelt eitavalt, Rootsis oli pietism keelatud. Keskvõimu vahetudes kadus Balti provintsides pietismi keelu nõue. Vene keskvõim ja Balti rüütelkonnad ei olnud selle vastu. Põhjasõja järel tulid Baltimaadesse pietistidest
annaabi.ee 
