RETSITATIIVSELT ehk laulva häälega Muusikat peeti jumalikuks kunstiks Lauldi ühehäälselt Saatepillid toetasid meloodiat Muusikavormid erinevad Euroopa omadest Klassikalisi muusikavorme on mitu RAGA · Teatud meeleolule vastav helide rühm, mille piires muusik improviseerib kindlate reeglite järgi. · Improvisatsiooni saadab pidev burdoon, see on muutumatu saateheli Maailm olla loodud ühest ainsast alghelist Kuuldavast häälest Kuuldamatust häälest Burdoon sümboliseerib algheli kuuldamatut häält. kuna seda tajuvad ainult jumalad. TANPURA Burdoonpill, mille heli on lausa maagilise mõjuga TALA · Korduv rütmimudel Mida teoses kasutatakse ja varieeritakse · Esitavad löökpillid MRIDANG Põiktrumm- mängitakse käte- ja sõrmedega
tajuvad. Heli tekitavad võnkuvad kehad. Õhus levib heli pikilainena. Hääl on heli, mida inimene kuuleb. Hääle sagedus on 16- 20 000 Hz. Heli valjust mõõdetakse detsivellides. Infraheli, kuuldav heli ehk hääl ja ultraheli on heli liigid. Kajaks nimetatakse tõkkelt peegeldunbud heli, mis on kuuldav alghelist lahus. Müraks nimetatakse inimest häirivat tema tervist ja heaolu kahjustavat heli. Füüsikas nimetatakse müraks korrapäratu võnkumise tulemusena tekkivat heli. VALGUS Valgus kujutab endast lainet. Valgus kannab energiat. Energia tõttu saab valgus soojendada kehi, kutsuda esile keemilisi reaktsioone; valguse abil saab tekitada elektrivoolu. Valgusallikaks on valgust kiirgav keha.
Ühtlases keskkonnas levib heli sirgjooneliselt. Heli kiirus õhus on u 330 m/s. Helihargi sagedus on 440Hz ehk 1 oktavi la. Heli tugevus sõltub võnkeamplituudist, mida suurem amplituud, seda kõvem heli. Me kuuleme helisid 16-20 000Hz. Nendest alumised helid on infrahelid, kõrgemad ultrahelid, nende piires kuuldavad helid. Heli valjudust mõõdetakse detsibellides (dB). Ruumides tekib heli peegeldumise tõttu järelkõla. Kaja on tõkkelt peegeldunud heli, mis on kuuldav alghelist lahus, vahe vähemalt 0.1s. Liithelides esinevate helide sageduse ja tugevuse jaotust nim helispektriks. Tämbriks e kõlavärvinguks nimet heli erilist kõla, mis sõltub ülemtoonide arvust ja tugevusest. Müra on korrapäratu võnkumise tulemusena tekkiv heli. Valgusel on võime kehi soojendada, kutsuda esile keemilisi reaktsioone või elektrivoolu. Valgus kannab energiat. Valgusallikad vajavad valguse kiirgamiseks energiat. Valgusallikad jagunevad soojuslikeks ja külmadeks
teemat arendab. Raagaks nimetatakse aga ka india klassikalist heliteost ennast seega mahub selle mõiste alla nii meloodiavormel, improvisatsiooni laad kui ka sellele vastav meeleolu. Raaga esitus võib kesta 5 minutist tunni või paarini. Algab see solisti sissejuhatava improvisatsiooniga (alap), rütmisaade puudub ning taustaks kõlab vaid pidev burdoon (muutumatu saateheli). Iidsete pärimuste kohaselt olevat kogu maailm loodud vaid ühest ainsast alghelist, mis koosneb kuuldavast ja kuuldamatust häälest. Viimast suudavad tajuda ainult jumalad. Seda kuuldamatut algheli püüabki lakkamatult kõlav burdoon sümboolselt edasi anda. Raaga põhiosa eel tempo elavneb, hakkab kujunema kindel meetrum. Seejärel võtavad löökpillid põhimeetrumi üle ning solist järgneb teemaga, mida ta improviseerides arendama hakkab. Enne raaga lõppu tempo ja dünaamika elavnevad ning teos lõpeb meile harjumatult kulminatsioonis (teose kõrgpunktis).
annaabi.ee 
