Kasutatakse kõrgsag. voolude genereerimiseks (kHz, MHz, GHz..) Iga võnge koosneb neljast etapist: 1) Laetud kond. tekitab voolu, mis kestab kond. tühjenemiseni. 2)Peale voolu katkemist hakkab pooli magnetväli nõrgenema ja indutseerib vastassuunalise voolu, mis hakkab kond. laadima. 3) 4) Peale kond. tühjenemist muutub vooluallikaks taas pool ja laeb kond. nagu alguses. Kõik hakkab otsast peale. Selline on elektromagnetiline vaba võnkumine, mis suubub kiiresti, kuna algenergia muundub pooli ja juhtmete takistuse tõttu soojuseks ning osa energiat kiirgub elmagnetlainetena välja. Pidev e. sumbumatu energia saamiseks tuleb võnkeringile energiat juurde anda pidevalt. 8. Elektromagentlainete skaala (Mis on? Kiirguste suurused-mis suurem, mis väiksem, mis levib paremini). Lainenim Madalasagedusli raadiolained optiline röntgenikiirg gammakiirgus ., pikkus kud el. mag. kiirgus us lained
Kasutatakse kõrgsag. voolude genereerimiseks (kHz, MHz, GHz..) Iga võnge koosneb neljast etapist: 1) Laetud kond. tekitab voolu, mis kestab kond. tühjenemiseni. 2)Peale voolu katkemist hakkab pooli magnetväli nõrgenema ja indutseerib vastassuunalise voolu, mis hakkab kond. laadima. 3) 4) Peale kond. tühjenemist muutub vooluallikaks taas pool ja laeb kond. nagu alguses. Kõik hakkab otsast peale. Selline on elektromagnetiline vaba võnkumine, mis suubub kiiresti, kuna algenergia muundub pooli ja juhtmete takistuse tõttu soojuseks ning osa energiat kiirgub elmagnetlainetena välja. Pidev e. sumbumatu energia saamiseks tuleb võnkeringile energiat juurde anda pidevalt. Elektromagnetlained Mehaaniline võnkumine tekitab meh. laineid (ristlained, pikilained, helilained...) Laetud osakeste võnkumine tekitab elektromagnetlaineid. E- elektrivälja tugevus x-teljel mingil hetkel, B- magnetinduktsiooni väärtused x-teljel mingil hetkel
ω=2 πv Amplituud- max kõrvalekalle tasakaaluasendist(Ao). Periood- ühe täisvõnke aeg(T) Vabavõnkumine ja võnkumise sumbumine (+ joonis) ehk omavõnkumine on füüsikas võnkumine, mis toimub süsteemis, millele ei mõju väliseid jõudusid. Võnkumine toimub ainult algenergia arvel ja on alati sumbuv. Sumbuva võnkumise korral amplituud ja seega ka keha võnkumise energia kahaneb pidevalt. Amplituudi kahanemine on ekspotentsiaalne. Sundvõnkumine ja resonants sundvõnkumine toimub mingi välise, perioodiliselt mõjuva jõu mõjul. Süsteemi jõud kompenseerib liikuvale kehale mõjuva hõõrdejõu. (joonis paremal) Resonants – võnkeamplituudi järsku kasvamist perioodilise välisjõu sageduse kokkulangemisel süsteemi vabavõnkumise sagedusega
o Füüsikaline pendel (+ valem ja joonis) Füüsikaliseks pendliks nimetatakse jäika keha, mis saab võnkuda liikumatu punkti ümber, ning see punkt ei ühti tema inertsikeskmega.. M = Fl = −mglsinα Ei ole üldjuhul harmooniline. o Vabavõnkumine ja võnkumise sumbumine (+ joonis) ehk omavõnkumine on füüsikas võnkumine, mis toimub süsteemis, millele ei mõju väliseid jõudusid. Võnkumine toimub ainult algenergia arvel ja on alati sumbuv. Sumbuva võnkumise korral amplituud ja seega ka keha võnkumise energia kahaneb pidevalt. Amplituudi kahanemine on ekspotentsiaalne. Sundvõnkumine ja resonants sundvõnkumine toimub mingi välise, perioodiliselt mõjuva jõu mõjul. Süsteemi jõud kompenseerib liikuvale kehale mõjuva hõõrdejõu. (joonis paremal) Resomamts – võnkeamplituudi järsku kasvamist perioodilise välisjõu sageduse kokkulangemisel süsteemi vabavõnkumise sagedusega
•§ Tasakaaluasendisse viiv jõud F põhjustab momendi Füüsikalise pendli periood oleneb • Pendli massist • Massi paiknemisest pendli kinnituspunkti suhtes • Massikeskme kaugusest kinnituspunktist •Vabavõnkumine ja võnkumise sumbumine (+ joonis) Vabavõnkumine ehk omavõnkumine on füüsikas võnkumine, mis toimub süsteemis, millele ei mõju väliseid jõudusid •§ Võnkumine toimub ainult algenergia arvel •• Amplituud oleneb algenergiast •• Sagedus oleneb süsteemi omadustest •Ø Kellalöögid •Ø Klaveri (viiuli, jne...) keeled •§ Reaalne vabavõnkumine on alati sumbuv! •Sundvõnkumine ja resonants Kui välise perioodilise jõu sagedus on võrdne võnkuva süsteemi omavõnkesagedusega, siis ontegemist resonantsiga.
Ja mida pöörduvam protsess, seda enam ∆G-st tööks muutub. ∆H= ∆G+T·∆S ∆H — süsteemi kogu energia ∆G — see osa süsteemi energiast, mis võib üle minna tööks ∆S — seotud energia; see, mis tööks üle minna ei saa 4. bioloogiliste süsteemide termodünaamilised omadused: Klassikaline termodünaamika tegeleb isoleeritud ja suletud süsteemidega, milledes protsessid vältimatult lähevad tasakaaluolekusse, kui puuduvad välised mõjutused. Algenergia — Päike. Inimorganismi vahetu energiaallikaks — toiduainete keemiline energia. Energia kulub keeruliste ainete sünteesiks, mehaaniliseks tööks, ainete ülekandeks (transpordiks), konstantse kehatemperatuuri hoidmiseks + osa energiast hajub soojusena ümbritsevasse keskkonda. Keerulised ained (kõrge Gibbsi energia, madal entroopia) muundatakse elutegevuse käigus lihtsateks [CO2, H2O, NH3, CO(NH2)2]
annaabi.ee 
