Ühiskonnas levis palju rahvuslikku pessimism, mida Gustav Suits "Noor- Eesti" esimest albumit sissejuhatavas artiklis ületama kutsub, nimetades teotahet ja sallivat hoiakut edasiviivaks. "Enam kultuuri! See olgu kõigi vabastavate ideede elemendiks. See tõstab ja kannab olude madalusest, kitsusest. Enam euroopalist kultuuri! Olgem eestlased, aga saagem ka eurooplasteks!"on Suits öelnud. Nooreestlased kutsusid inimesi üles kodusest algelisusest vabanema ja tulevikku uskuma. Eesmärgiks sai kultuurielu olukorda põhjalikult muuta. Kuna noored olid ise alles arenemisjärgus, muutusid aja jooksul ka nende vaated. Kolmanda albumi esteetiline maksimalism jahmatas avalikkust. Tuglas arvustas halastamatu teravusega Vilde ja Peterson- Särgva loomingut, pidades nende realism aegunuks. Leevenduseks möönis siiski, et neid kaht maksab vähemalt arvustadagi. Kirjanduse ainsa mõõdupuuna käsitati kunstilist täiuslikkust, puhast ilu. Varem
kaugnägelikud parema nägemise, nõgusläätsede leiutamine võttis siiski üle saja aasta aega. Esialgu olid prillid kui sellised väga algelised, koosnesid viimased ju ainult ühest klaasobjektist, mida tuli käega silma ees hoida. Järgmine suurem samm prillide ajaloos oli mõlema silma jaoks mõeldud prilliklaaside ühendamine raamiga ja ninale toetamine, kuid siiski käte abil ees hoidmine. Tänapäevane raamitehnoloogia tuli kasutusele alles 18 sajandil. Prillid on samm-sammult arenenud algelisusest täiuslikkuse poole ning praegusel ajal väga tähtsad ja mugavad abimehed nägemise parandamisel. Tähtsuselt väga kõrgel asetsev leiutis on püssirohi, väidetavalt avastatud hiinlaste poolt. Esialgu kasutati püssirohtu vaid meditsiinis ja ilutulestiku tarbeks, huvitav on aga see, et sõjanduses tuli püssirohi kasutusele alles 400 aastat peale selle leiutamist. Sellegipoolest väga mõjuvõimas muutus püssirohu leiutamise tulemusel
võimule teiste rühmade üle said nende esivanematejumalad juhtkoha teiste rühmade jumalate suhtes, kuigi säilisid ka teised süsteemid.Kui 5. sajandil hakati kirjutama ja 6. sajandil tuli Jaapanisse budism, mõjutas see sügavalt sintoistlike uskumuste ühtlustatud süsteemi. Lühikese ajaga kirjutati "Kojiki" ja "Nihongi" kompileerides olemasolevad müüdid ja legendid ühtlustatud jutustusse. Nende jutustuste kirjapanemisel oli kaks eesmärki. Esiteks taheti jutustuste algelisusest lahti saada ning tuua nendesse taoistlikke, konfutsianistlikke ja budistlikke motiive, et hiinlastele muljet avaldada. Jaapanlasi heidutas hiinlaste selgelt kõrgem kultuur ja nad lootsid luua teose, mis suudaks sellega võistelda. Teiseks pidid need aitama legitimeerida Jaapani keisrite võimu, mis tugines müüdile põlvnemisele päikesejumalannast Amaterasust. Suur osa praegusest Jaapani maa-alast oli vaid osaliselt keisrikoja kontrolli all ja võistlevad etnosed sõdisid jätkuvalt
teised süsteemid. Kui 5. sajandil hakati kirjutama ja 6. sajandil tuli Jaapanisse budism, mõjutas see sügavalt sintoistlike uskumuste ühtlustatud süsteemi. Lühikese ajaga kirjutati "Kojiki" (712) ja "Nihongi" (720), kompileerides olemasolevad müüdid ja legendid ühtlustatud jutustusse (vaata artiklit Jaapani mütoloogia). Nende jutustuste kirjapanemisel oli kaks eesmärki. Esiteks taheti jutustuste algelisusest lahti saada ning tuua nendesse taoistlikke, konfutsianistlikke ja budistlikke motiive, et hiinlastele muljet avaldada. Jaapanlasi heidutas hiinlaste selgelt kõrgem kultuur ja nad lootsid luua teose, mis suudaks sellega võistelda. Teiseks pidid need aitama legitimeerida Jaapani keisrite võimu, mis tugines müüdile põlvnemisele päikesejumalannast Amaterasust. Suur osa praegusest Jaapani maa-alast oli vaid