temperatuuriga t2. Enne lahendamise juurde asumist paar sõna algandmetest ja nende teisendamisest. Kui tavaliselt on vaja teisendada temperatuur Kelviniteks, siis soojushulga arvutamisel seda teha vaja ei ole, sest soojendamisel (jahutamisel) sõltub soojushulk alg- ja lõppoleku temperatuuride vahest. Kuna nii absoluutse temperatuuriskaala kui ka Celsiuse skaala kraadivahemik on ühesugune, pole temperatuuriühikuid teisendada vaja. Algandmetesse on paljudel juhtudel (eriti soojushulkade arvutamisel) vaja lisada antud aine kohta käivaid andmeid. Neid enamasti ülesande tekstis ei anta ja tuleb seega leida tabelist. Antud ülesandes oli selliseks alumiiniumi erisoojus. Kuna vaadeldavas temperatuurivahemikus alumiiniumi agregaatolek ei muutu (alumiiniumi sulamistemperatuur on 660 0C), siis arvutatakse soojendamiseks vajaminev soojushulk valemiga Q = c m T = c m (t 2 - t1 ) . Asendades algandmed, saame tulemuseks
ajaga. Seda tuleb arvestada algkiiruse valemis ning loomulikult ka algasukoha (z-koordinaadi) valemis. Rehkendage. Vastus peaks olema: Muuseas - neid valemeid on väga lihtne kontrollida. Pange lõppvastusesse algandmetele vastavad ajamomendid, rehkendage asukohad ning kiirused ning vaadake, kas algandmed ikka välja tulevad. Kui mitte, hakake viga otsima. Loomulikult saab neid ülesandeid "edasi arendada". Nii kiirust kui kiirendust saab panna algandmetesse mooduli ja nurkade kaudu; kiirenduse võib anda tangentsiaal- ja normaalkomponendiga. Või pakkuda nurka kiirusvektori suhtes... Eks proovige. Ja nagu nägite, oli varasemas tekstis üsna mitu viga. Võib-olla on neid veel... 3
Siit saame avaldada ka ühe veemolekuli massi µH O 2 m0 = . NA Arvutamine annab tulemuseks 0,018 m0 = ( ) kg = 3·10-26 kg 6,02 10 23 Vastus: ühe veemolekuli mass on 3 10 -26 kg. 2 Näidisülesanne 3. Kui suur on 10 mooli hapniku (O 2 ) mass? Mitu molekuli on selles gaasikoguses? Lahendus. Antud: = 10 mol Ülesande algandmetesse kirjutasime lisaks ülesandes antud moolide arvule veel hapniku molaarmassi (vt eelmist ülesannet) ja µO = 0,032 kg/mol 2 Avogadro arvu. Moolide arvu ja molaarmassi kaudu saab leida N A = 6,02 1023 1/mol hapniku massi m = ?, N = ? m = µ O2 . Arvutamine annab tulemuseks m = ( 10 0,032 ) kg = 0,32 kg .
U = ? A = 0 ja siseenergia muutus on võrdne veele antud soojushulgaga U = Q Veele soojendamisel antud soojushulga aga arvutame vee erisoojuse kaudu valemiga Q = c m T , kus m on vee mass ja T = t 2 - t1 temperatuuri muutus soojendamisel. Meil on antud vee hulk liitrites, vaja on selle veekoguse massi. Vee massi saame arvutada vee tiheduse ja ruumala kaudu m = V (seetõttu lisasime algandmetesse vee tiheduse). Peale lihtsaid asendusi saame vee siseenergia muudu arvutamise valemi 4 U = c V (t 2 - t1 ) , mis peale andmete asendamist annab tulemuseks U = 4200 1000 2 10 -3 (60 - 20) = 340000 J = 340 kJ . Vastus: 2 liitri vee soojendamisel temperatuurilt 20 0 C temperatuurini 60 0 C on vee siseenergia muutus 340 kJ (0,34 MJ). Näidisülesanne 6. Hapniku moolsoojus jääval ruumalal on 20,1 J/(mol·K). Kui suur on
annaabi.ee 
