,,La Traviata'' 25. märts külastasime 10h klassiga teatrit Vanemuine. Seal vaatasime ooperit ,,La Traviata'' mille on kirjutanud Giuseppe Verdi. Peategelast Violetta Valeryt mängisid Svetlana Trifonova, Tatjana Romanova ja Alla Popova. Ooperi tegevus toimub Pariisis, kus tähistatakse Violetta Valery paranemist raskest haigusest. Seal ta kohtab Alfredot ning nad armuvad. Väga palju oli Violetta ja Alfredo duetti. Nende duett oli väga ilusti välja lauldud. Mõlemad kuulasid teineteist ega ei lauldud üksteisest üle. Eriti kolmandas vaatuses võis kuulda palju nende kaunist duetti. Ühtlasi oli see ka kõige dramaatilisem, sest selles vaatuses suri Violetta. Palju oli ka sooloosasid. Soololauludes kasutasid lauljad väga palju kaunistusi. Massistseenides laulsid lauljad väga ilusti kokku. Laulu sisu anti
armastas. Lemmikzanriks oli tal ooper. Muusikas pidas Verdi kõige tähtsamaks meloodiat. Tema meloodiad on tihedalt seotud Itaalia rahvamuusikaga. Tema lood on hästi meeldejäävad. Selles kuulsas kolmevaatuselises ooperis võis näha väga lugupeetuid ooperilauljaid. Tähtsaimates osades mängisid järgmised isikud: peaosas mängis Violettat Aile Assozonyi, teenijannat Riina Airenne, Alfredot Mart Madiste ning Alfredo isa Geroges Germonti mängis Jassy Zahharov ning parun Douphal Väino Puura. Minu jaoks oli see esmakordne ooperikülastus. Ootasin suure huviga, millest ooper räägib ning mida see endast õieti kujutab. Kõige meeldejäävaim on esimene vaatus, kui kardinad olid eest ära läinud ja avanes ilus vaatepilt lavale kauni Violetta saolngis toimuvale luksuslikule ballile.
Adele ilmub sinna koos õega kohale, paludes Frankilt rahalist toetust tema koolitamiseks, ahvardades vastasel juhul rääkida kõigile, kuidas Frank oli peol miilustanud koos Adelega, kes oli tegelikult toatüdruk. Kartes häbisse jääda, oli vanglaülem nõus. Sinna saabub Rosalinde, kes tuli Alfredole külla ning ka Gabriel ise, kes tuli enda karistusele järgi. Nähes seal Rosalindet Alfredoga, saab situatsioonist otsemaid aru ning proovib Alfredot tappa. Teine aga peidab end Rosalinde taha ning Gabriel tulistab nad kogemata mõlemad neist maha. Endale karuteene teinud Gabriel murdub põrandale nutma ja järelemõtlema, mida ta just teinud oli. Sel ajal tulevad ka kõik teised peolised sinna, Dr Falke kaasaarvatud, kes seletab Gabriel Einsteinile ära, et kogu see pidu, kogu see trall ja kõik seigad oli tema korraldatud kui vastutasuks Gabrieli naljanumbri eest. Rosalinde ning Alfredo tegelikult surma ei saanud, püssis olid paukpadrunid
Rocca al Mare Kool, Susanna Männik, 8.a klass Kui vaja, väljendasid koorilauljad oma häälega ja ka orkester, kaastunnet. Kui vaja, siis õnnejoovastust ning ka pettumust. Nagu ka ennist mainisin, oli orkestri töö tänu dirigendi heale tööle nii heal tasemel. Kõige huvitavam või pingelisem koht etenduses oli minu jaoks moment, kus Violetta koos oma vana austaja parun Douphaliga teise vaatuse teises pildis maskiballile oma sõbratar Flora juurde saabub ning märkab ballisaalis seisvat Alfredot, kelle ta kirjas maha jätnud oli. Alfredo tunded olid riivatud ning tema ja paruni vahel puhkes tüli. Violetta pidi oma armastatule Alfredole valetama, öeldes, et armastab parunit. Sellist lõpplahendust ma oodata ei osanud. Kui Alfredo Violettat endaga ballil kaasa kutsus, keeldudes uskumast, et naine teda enam ei armasta, arvasin mina, et Violetta räägib Alfredole, kuidas pidi nende armastusest loobuma, kõik laheneb ja ta läheb Alfredoga kaasa. Kuid seda ei juhtunud