eemalduvatest valguskiirtest , nimetatakse hajuvaks valgusvihuks. Valguskiired lähtuvad valguallikast.Kui valgusallikas on väga kaugel, nagu näiteks päike, siis on valguskiirte lõikepunkt meist väga kaugel ja valguskiired on praktiliselt paralleelsed. Peegeldumine. Peeglile langeva ja peeglit peegelduva valgusvihu asemel kasutame valguskiiri, neid nimetatakse langevaks ja peegeldunud kiireks. Langemisnurgaks nimetame nurka langeva kiire ja peegelpinna ristsirge vahel. ( tähista alfaga).Peegeldumisnurgaks nimetatakse nurka peegeldunud kiire ja peegelpinna ristsirge vahel. ( tähista beetaga). Seadust saab esitada matemaatiliselt, valemina, seaduspärasust vaid sõnaliselt. Peegeldumisnurk on alati võrdne langemisnurgaga. Valguse levimise suund on pööratav.
Wolfram Alpha pikaajaline eesmärk on teha kõik süsteemsed teadmised kohe arvutatavaks ja kättesaadavaks kõigile. Soovitakse koguda ja kureerida kõik objektiivsed andmed; rakendada erinevaid tuntud mudeleid meetodeid ja algoritme ning võimaldada arvutada kus iganed saab midagi arvutada. Wolfram Alpha tahab tuua võimalikult laiale hulgale inimestele, kõikide kutsealade ja olenematta haridustasemest- teadmisi ekspertidelt. Tutvudes demoga selgitatakse, mida on võimalik Wolfram Alfaga teha tänases päevas. Näiteks toodi et, on võimalus teha väga lihtsaid arvutusi nagu 2+2 =4 aga ka keerulisemaid matemaatika tehteid, kus oli juba kasutusel siinused, ruutjuured , tehted murdudega. Samuti on võimalik arvutada erinevate riikide SKP-d või seda kui palju on interneti kasutajaid Euroopas. Veel võime otsida, millises maailma piirkonnas oli ilm 10. aastat tagasi või isegi milline oli ilm kellegi sündimise päeval
Valgusel on energiat. Hajuvas VV-s olev ese saab seda vähem valgust, mida kaugemal ta on VA-st. paralleelses VV-s olev ese saab ühepalju energiat sõltumata eseme ja valgusallika vahelisest kaugusest. Koonduvas VV-s olev ese saab seda rohkem energiat, mida lähemal ta on valguskiirte lõikumiskohale ehk fookusele. Langemisnurgaks nimetatakse nurka langeva kiire ja pinna ristsirge vahel. Langemisnurka tähistatakse kreeka tähestiku väiketähega alfaga. Peegeldumisnurgaks nimetatakse nurka pinnaristsirge ja peegeldunud kiire vahel, mille tähiseks on kreeka tähestiku täht beeta. Valguse peegeldumise korral kehtib seadus: peegeldumisnurk on alati võrdne langemisnurgaga. Valgust, millel puudub kindel suund, nimetatakse hajusaks valguseks. Ruumis võib olla nii otsene ehk suunatud valgus kui ka hajus valgus. Hajus valgus tekib peegeldumisel mitmesusgustelt kehadelt, tolmult õhus, udult, lumelt. Valguse
7. kirjelda kiirguse hajumist Rayleigh seaduse järgi. Mida väiksem on kiirguse lainepikkus, seda rohkem seda hajutatakse. Violetset kiirgust hajub päikese spektris 13 korda rohkem kui punast kiirgust. Rayleigh seadus: hajumiskonfitsent on pöördvõrdeline kiirguse lainepikkuse neljanda astmega. 8. millised on kiirguse hajumise olulisemad seaduspärasused n- da astme seaduse järgi? Kui hajutava osa kese diameeter d väiksem/võrdne alfaga , siis n=4, ja valem taandub Rei seaduseks. Suuremate osakeste puhul on 4 suurem n suurem 0, millest järgneb, et suhteliselt lühemalainelist kiirgust hajub rohkem kui pikemalainelist, kuid siiski mitte nii palju kui molekulaarse hajumise korral. Mida rohkem on hajutatavaid osakesi (n on suurem), seda intensiivsem on hajumine. 9. mis on atmosfääri massiarv? Arvu, mis näitab, mitu korda kiirte teele jäänud mass on nende kaldu langedes suurem kui vertikaalselt langedes- MASSIARV
kõvera kuju üpris konstantne. Selle järgi on võimalik kooslustüüpe ka ära tunda. TEINE VARIANT: Tasemete all võib öelda ka skaala, sest tasemed väljendavad div. Kas homogeenses koosluses( alfa div.), liigi vahelduvust ( beeta div) või siis div. Heterogeensel maastikul (gamma div). Homogeenne on keskkond. Alfa on div. Mingis laigus, gamma on div erineval maastikul olenevad laigud. Igal laigul on oma ette liik, mis võivad omavahel kattuda. Beeta div. Avaldub kui gamma jagada alfaga. Beeta on seda suurem, mida vähem on erinevates laikudes ühiseid liike. Kui liigid üldse ei kattu, sellised juhul on beeta võrdne laikude arvuga. Kui kõikides laikudes on ühed liigid, siis on beeta võrdne ühega. Beeta muutub vahemikus 1 kuni keskkondade laikude arv. Beeta näitab millise intensiivsusega keskkonna vaheldumine mõjutab koosluste liigilist koosseisu. Dominantsust võib nim. Ka ühtluse antonüümiks. 44
fotosünteesi intensiivsus lineaarselt proportsionaalne valguskiirguse suurenemisega. Kompensatsioonivalgus(Ec) valguskiirgus, mille korral fotosüntees ja respiratsioon on süsiniku sidumise ja vabanemise osas võrdsed. Nii palju kui toodetakse nii palju ka lõhutakse ära. Netoproduktsioon on nullis. Valguse kiirgus Ec on liigispetsiifiline(ühe liigi piires).Valgusküllastumine - produktsioon enam ei tõuse hoolimata valguse lisamisest. P ja e suhet tähistatakse alfaga. Ek- alfa ja P maksimumi vahelisest kiirgusest, e. küllastunud valgus. Netofotosüntees fotosünteesist hingamine maha, bruto kõik kokku... Valgusega kohanemine (Aklimatsioon) Maismaa ja kõik veetaimed omavad võimet valgusega kohaneda. Neil on võime raku sees olevate klorofüllide ja lisapigmentide hulka muuta. Protsessi tuntakse kui fotokohanemine. Fosfor ja raskemetallid on limiteerivad faktorid.
· CV · Tegevuse/loomingu produktise analüüs · Vestlus/intervjuu · TESTIMINE põhimeetod. 2 põhinõuet: o valiidsusnõue (et sa selles valdkonnas saab kasutada (nt nägemistest ei sobi isikususetestiks) test mõõdab seda, mida mõõta tahetakse. o Reliaablus erinevad testimised, kuiobjekt ja test on samad, siis peavad ka utlemused samad (sarnased ) olema. Reliaabsust mõõdetakse krombachi alfaga ja kui see on suurem kui 0.8, siis on ok. Testidele estatavad oõhinõuded: 1) Valiidsus 2) Reliaablus (r>0.8). Populatsioon, normid. Värdluses normidega selgub kategooria või jõudlus või dimensiooni väärtus. Test on teatud standariseeritud ülesannte täitmise (sõnalised, visuaalsed, füüsilised). Võimete test. Küsimustikud, projektiivtestid. 2 põhirühma: a. Vaimsed võimed b. Isksus Isiksuse mõõtmine
postide all) moodustatakse vaiagrupid, mille peale rajatakse raudbetoonist plaatrostvärk, mis kannab koormuse üle vaiadele. Et tagada vaiade piisav kandevõime, piiratakse nende minimaalset vahekaugust, mis tavaliselt ei või olla väiksem kui 2x vaia läbimõõt. Külghõõre- vaia võime kanda osa koormusest pinnasesse hõõrdumise abil. Ühel juhul võetakse külghõõre võrdseks roomelävega, mis omakorda leitakse nihkekatsest. Teisel juhul korrutatakse maksimaalne nihketugevus läbi alfaga, mis on väiksem kui 1. 44. Vaia külghõõre. Vaia otsa kandevõime. Külghõõre valem: (??? 5. Vaivundamendid valem) Külghõõre (kogu surumisjõud otsa surumise jõud) Otsakandevõime. - Vaia kandevõime määrab selle otsa kandevõime ja külghõõre. Eeldame, et vaia arvutuslik kandevõime Rac on teada. Sel juhul on lubatud koormus vaiale arvutatav valemiga Nser Rac W = Rac,net, kus W on vaia omakaal.
annaabi.ee 
