D., Il(: Huesmann, L. R. (1985). The role of television in the development of prosocial and antisocial behavior. In D. Olweus, M. Radke-Yarrow, Il(:J. Block (Eds.), Development of prosocial and antisocial behavior. Orlando, FL: Academic Press. Evans, F. B. (1963). American Behavioral Scientists, 6(7),76-79. Facci, E., L., Il(: Kasarda, J. D. (2004). Revisiting wind-shear accidents: The social proof fac- tor. Proceedings of the 49th Corporate Aviation Safety Seminar (pp. 205-232). Alexan- drea, VA: Flight Safety Foundation, Inc. Fang, X., Singh, S., Il(: Ahulwailia, R. (2007). An examination of different explanations for the mere exposure effect. Journal of Consumer Research, 34,97-103. Fazio, R. H., Blascovich, J., Il(: Driscoll, D. (1992). On the functional value of attitudes. Personality and Social Psychology Bulletin, 18, 388-401. Fazio, R. H., Sherman, S. J., Il(: Herr, P. M. (1982). The feature-positive effect in the self- perception process
Just uusaja esimesel poolel koguti väga palju andmeid Maa looduse kohta. Nende andmete süs- tematiseerimine nõudis üsna harituid looduse asjatundjaid. Paljudes teadusharudes ja paljudes paikades olid omad geeniused. Näiteks Karl Linne süstematiseeris elusolendeid kasutades selleks ladinakeelset teaduslikku terminoloogiat, mis põhines peamiselt vähestel morfoloogilistel tunnustel. Karl Linne loodud süsteemi alusel sai süstematiseerida väga paljusid taime- ja loomaliike. Alexan- der von Humboldt lõi süstemaatilise kirjeldava geograafia. Ta oli ka paljude teadusharude põhiteoo- riate looja. Ka bioloogias, geoloogias ja geograafias püstitatakse hulganisti hüpoteese, et loodust seletada. Mõned neist hüpoteesidest osutusid edukateks, mõned aga väärateks või lihtsalt oma ajast ette. 52 Näiteks Charles Lyell´i loodud aktualismiprintsiip võimaldas teha geoloogiast tõsiseltvõetavaks teaduseks
Just uusaja esimesel poolel koguti väga palju andmeid Maa looduse kohta. Nende andmete süs- tematiseerimine nõudis üsna harituid looduse asjatundjaid. Paljudes teadusharudes ja paljudes paikades olid omad geeniused. Näiteks Karl Linne süstematiseeris elusolendeid kasutades selleks ladinakeelset teaduslikku terminoloogiat, mis põhines peamiselt vähestel morfoloogilistel tunnustel. Karl Linne loodud süsteemi alusel sai süstematiseerida väga paljusid taime- ja loomaliike. Alexan- der von Humboldt lõi süstemaatilise kirjeldava geograafia. Ta oli ka paljude teadusharude põhiteoo- riate looja. Ka bioloogias, geoloogias ja geograafias püstitatakse hulganisti hüpoteese, et loodust seletada. Mõned neist hüpoteesidest osutusid edukateks, mõned aga väärateks või lihtsalt oma ajast ette. 49 Näiteks Charles Lyell´i loodud aktualismiprintsiip võimaldas teha geoloogiast tõsiseltvõetavaks teaduseks
Just uusaja esimesel poolel koguti väga palju andmeid Maa looduse kohta. Nende andmete süs- tematiseerimine nõudis üsna harituid looduse asjatundjaid. Paljudes teadusharudes ja paljudes paikades olid omad geeniused. Näiteks Karl Linne süstematiseeris elusolendeid kasutades selleks ladinakeelset teaduslikku terminoloogiat, mis põhines peamiselt vähestel morfoloogilistel tunnustel. Karl Linne loodud süsteemi alusel sai süstematiseerida väga paljusid taime- ja loomaliike. Alexan- der von Humboldt lõi süstemaatilise kirjeldava geograafia. Ta oli ka paljude teadusharude põhiteoo- riate looja. Ka bioloogias, geoloogias ja geograafias püstitatakse hulganisti hüpoteese, et loodust seletada. Mõned neist hüpoteesidest osutusid edukateks, mõned aga väärateks või lihtsalt oma ajast ette. Näiteks Charles Lyell´i loodud aktualismiprintsiip võimaldas teha geoloogiast tõsiseltvõetavaks teaduseks
annaabi.ee 
