elvalased kokku kutsuda ja panna toime rahvahääletus. Hääletus toimus 19. detsembril 1920, mil valiti kolmeliikmeline komisjon, kes pidid asju ajama otsuse kinnitamiseni. 1. juulil1923 viimaks kinnitati Elvale alevi õigused.(„Elva minevikus ja olevikus“, J. Kärner 1931) Alevivalitsuse tegevus: Esimene volikogu, mis valiti ajutiselt oli 32-liikmeline. Volikogu esimeheks sai algselt õpetaja Martin Kütt. Esimene Elva alevivanem oli Jaan Tammin. Nii volikogu, kui ka alevivalitsus nägi enda esmaste ülesannetena alevi korrastamist ja sellekohaste töötingimuste loomist. Juba 12. juulil võeti vastu volikogu kodukord ja II poolaasta eelarve. Eelarve oli küll algeline , kuid kulud ja tulud püsisid tasakaalus. Eelarve maht oli 5404 krooni, enamik tulusid tuli trahterimaksust ja enamik kulus kooli ülalpidamiseks. Palju muret tegi alevivalitsusele alguses kohaste ruumide leidmise küsimus. Esimesi istungeid peeti koolimajas ja tuletõrjeseltsi majas
"Olevik" 1886. aasta detsembris. 1889. a ehitatud raudteejaam sai oma nime Elva jõelt, mis esineb juba XVII sajandi alguse revisjonides. Enne raudtee ehitamist paiknes siin lähedal Tartu-Riia maantee ääres Uderna postijaam, kõrts ja mõned talud. Maad kuulusid Uderna, Meeri ja Konguta mõisale. Arbi järve ligidusse laskis Meeri mõisnik O.Seydlitz püstitada XIX sajandi lõpus üksteist suvilat. 1. juunil 1923 kinnitati Elvale alevi õigused. Alevivalitsus asus energiliselt korraldama alevi elu ja planeerimist, hoogustus ehitustegevus ja kodukaunistamine. Elva köitis suvitajaid järjest rohkem, eriti tartlasi. 1927. a alustas sõite Tartu-Elva vahel mootorvagun. Kaks aastat hiljem valmis Verevi järvele suurepärane ujula ja rannahoone. Juba 1934. aastal tunnistati Elva ja Nuti (praegune Peedu linnaosa) puhkeasulaks. 1937. a registreeriti suvitajaid kaheteistkümnest välisriigist, lisaks rohkelt supelsaksu omalt maalt.[1] ( Verevi järv 1958)
10.2011. 9. Kohaliku omavalitsuse korraldamise seadus. Riigi teataja, 02.06.1993. [https://www.riigiteataja.ee/akt/908876?leiaKehtiv] 16.10.2011. 10. Kultuur. Audru Vallavalitsus. 03.10.2011. [https://www.audru.ee/et/rahva-ja- kulamajad] 16.10.2011. 11. Kultuur ja sport (a). Koonga vald. [http://www.koongavald.ee/sisu/kultuur/kultuur.html] 16.10.2011. 12. Kultuur ja sport (b). Vändra Alevivalitsus. [http://www.vandra.ee/index.php?p=98] 12.10.2011. 13. Liikumine. Terviseinfo, 14.04.2011. [http://www.terviseinfo.ee/et/valdkonnad/liikumine] 12.10.2011. 14 14. Maksud. Vikipeedia, 10.09.2011. [http://et.wikipedia.org/wiki/Maksud] 12.10.2011. 15. Nõo Kultuurimaja. Nõo vald. [http://www.nvv.ee/index.php?page=vabal&id=4] 20.10.2011. 16
aastal (RT 1919, 28/29,68). Selles tunnistati kehtetuks Saksa sõjaväevõimude poolt 10. mail 1918 kehtestatud maa- ja hoonetemaksu seadus ning Eesti Ajutise Maanõukogu poolt 14. oktoobril 1917 antud ajutised Eestimaa vallamaksu määrused. Maksuvõlad pidid võlgnikud tasuma endistel alustel. Seaduse alusel võeti maksu väljaspool linnu ja neid aleveid, kus Vene ajutise Valituses 1917. aasta 15. Juuli seaduses ettenähtud korras oli alevivalitsus loodud. (Aasmäe 1999:183) Liikumata varanduse maksu alla ei käinud: · kasuta ja tuluta maa ning veepind; · kõik riigile kuuluvad maad, hooned ja tehased; · maakondade ja valdade asutuste vara; · kaitsemetsad; · raudtee vajaduseks olevad maad; · kõik põllu-, metsa- ja aiapidamiseks vajalikud hooned, mis olid vajalikud elamiseks ja ühistegevuseks; · hooned, mis olid vajalikud käsi- ja talutööstuse tarvis (Aasmäe 1999:184).
annaabi.ee 
