Eesti keskaegsed linnad asusid suuresti Lääne-Euroopa ja Venemaa vahelistel kaubateedel. Seega oluline osa vahenduskaubandusel. Tallinn, Tartu, Viljandi ja Uus- Pärnu kuulusid ka kaubalinnade Hansa-Liitu. olulisim väljaviidav kaup Eestist oli keskajal teravili, lina, kalad, karusnahad. Sool oli oluline transiitkaubanduse artikkel. Lääne-Euroopast tulid siia mitmed luksuskaubad-- vürtsid, kallimad ja peenemad kangad, metallitooted. Sisekaubanduses oluline roll ka alevitel. Laadad ja turud kauplemiseks. KATOLIKU KIRIK JA HARIDUSELU (Eesti ajalugu I lk. 80-83 j lk. 86-87) Vana- Liivimaa tähtsaim vaimulik võimukandja oli Riia peapiiskop. Talle allusid Tartu ja Saare- Lääne piiskopkond. Eesti alal kujunes usuelu tõsikristlikumaks kui mujal Lääne- Europas. Piiskop-- oma valduste kirikuelu juht. Juhtis kirikuelu ka Liivi ordu maadel. Sinod-- piiskopkonna vaimulike koosolek
oli negatiivne. Linna elaniku arv kolmekordistus, kasvas linna elanike osakaal rahvastikus tervikuna, 9%'ilt 19%'ile ehk ligi viiendik rahvastikust elas linnas. Olulised sihtkohad eestlaste jaoks oli Peterburg ja Riia. 1867. a Riias elas alla 1000 eestlaste, sajandi lõpuks arv tõusis 3000'le. 19. sajandi lõpul Tallinnas elas 600 000 inimest, Tartus 40 000 ja Narvas 30 000. Maa-asulate kasv: Alevid, olid Eesti aladel juba keskajal, kiire areng alevitel jääb 20. sajandisse. Otepää, Põltsamaa, Jõhvi, Sindi, Tõrva, Mõisaküla, Tapa- Alevid, mis ei olnud veel saanud linna õigusi. Eestis oli 3000 alevit. Linnarahvastiku koosseisu muutumine: Linnarahvastiku koosseisu muutumine: Balti-sakslased kaotasid oma arvulise enamuse, eestlased muutuvad kõige arvukamaks linna elanike seas. Linnas võim jäi balti-sakslaste kätte kuni 20. saj alguseni. Erinevad linna eestlaste kihid hakavad kihistuma erinevatesse kihtidesse.
äärmiselt olulised kaitserajatiste ehitamise võimalused. Esimesed tõelised linnad rajasid Eestisse saksa ja taani vallutajad XIII sajandil. Esimese Eesti linnana sai linnaõigused 1230. aastal Tartu. 18 aastat hiljem sai linnaõigused ka Tallinn ja seejärel mitmed teised linnad. 14. sajandiks oli Eestis 9 linna. Peale Tallinna ja Tartu veel Narva, Rakvere, Paide, Haapsalu, Viljandi, Vana-Pärnu ja Uus-Pärnu. Eeldused linnaks kasvada olid ka mõnedel kaubateedel asuvatel alevitel nagu Otepää, Lihula, Koluvere, Valga, Kirumpää, Vastseliina. Linnadeks kujunesid eelkõige kaubateedel asuvad keskused, kus linnus kaitses soodsat kaubitsemiskohta. Seega kasvasid tänapäevased linnad välja muinasaegsetest linnustest. Keskaegsed linnad olid väikesed. Vaid Tallinnas ja Tartus elas ajuti mitu tuhat inimest, teiste linnade elanikkonda mõõdeti sadadega. Tallinnas elas 14. saj. teisel poolel umbes 4000 inimest.
annaabi.ee 
