kliendid. Ilma nendeta on äritegevus võimatu. Kuigi kliendid on olulised, ei anna kapitaliühingute (aktsiaseltside) omanikud klientidele vähimatki kontrollivõimalust ettevõtte tegevuse üle. Miks nimetatakse ühistusisest kasumijaotust ausaks ja õiglaseks tulude jaotamiseks? Kuna ühistu liikmed on omanikud, siis kuulub kogu kapital, sh ka raha, nendele. Ühistu teenitud tulud jaotatakse selle teenuste kasutajate vahel kasutuse mahu ja ulatuse alusel. Aleviljeluse saagi jagamise metoodikast sai aluse ka ühistegevuses laialt tuntud kasumi (säästu) proportsionaalse jaotamise printsiip, mille järgi kasum jaotatakse ühistu liikmete vahel vastavalt liikmete tegelikule osalusele ühistegevuses. Ükski ühistöös osalenu ei teeni kasumit teise arvel ja ka vastupidi - mitte keegi ei jää ilma tema poolt väljateenitud tulust. Ühistutes ei jaotata tulusid häälte arvu või liikme positsiooni järgi, vaid esikohal on
toitaineterikkad. 6.2.2. Melioratsiooni mõiste ja liigid; metsaparanduse objektid Maaparandus e. melioratsioon on teadus- ja majandusharu, mis tegeleb viljelus- ja metsamaa pinnase ja maastiku ning klimaatiliste, hüdroloogiliste ja muude olude püsitoimelise parandamisega majanduslikel, keskkonnakaitselistel või muudel eesmärkidel. Melioratsionil on aastatuhandete pikkune ajalugu. Juba ürgkogukondliku korra ajal parendati maad aleviljeluse abil. Kuivadel lähistroopilise kliimaga aladel alustati niisutustöödega 5000-6000 aastat tagasi. Koos põllunduse levimisega põhjapoolsematesse niiskema kliimaga piirkondadesse alustati seal juba enne Kristuse sündi liigniiskete maade kuivendamisega. Eestimaal alustati melioratsioonitöid koos teraviljakasvatusega II aastatuhandel enne Kristust. Esimese melioratiivse võttena rakendati aletamist. Ligikaudu 2000 aastat tagasi, kui tekkisid
olud tingisid rahva ümberasumist. Alati on olnud avatumaid ja suletumaid piirkondi. Teistest liikuvamad olid randlased ning nende maailmapilt selletõttu ka avaram. Üldiselt liikusid mehed rohkem kui naised, eriti hooajatöödel. Varasemad leiud maaharimisest ja karjakasvatusest pärinevad 6.-8. saj. e.m.a. Saaremaalt Asvast. Määrava tähtsusega elatusharuks muutus maaviljelus meie ajaarvamise esimestel sajanditel. Samal ajal ilmus aleviljeluse kõrvale ka põlispõllundus. Alepõllu tegemiseks raiuti maha tükk metsa, puudel lasti umbes aasta kuivada ning siis need põletati. Mõne aasta pärast alepõld enam suuremat saaki ei andnud ja taas tuli teha uus põld. Põlispõldu hariti aastast-aastasse samas paigas. Seda tuli viljakuse taastamiseks pidevalt väetada. Samal eesmärgil jäeti osa põllust aastaks harimata - kesaks. Esialgu jagati maa kaheks, poolele külvati, pool puhkas. Vanimaks teraviljaks oli oder
annaabi.ee 
