põllumaad hariti koos (e. väljasundus) · põllud olid tp-de vahel jaotatud ribadeks / siiludeks · et kellelgi poleks liialt hea / halb maa, jagati siile perioodiliselt ümber · põldude kuju tõttu tuli ühiselt künda, külvata, lõigata, loomi karjatada külakogukord korraldas ka metsa ja kalavete kasutamise (NB! jahiõigust polnud!) · varakeskajal oli ¾ Euroopast metsad ja sood = põldude tegemiseks kasutati enamasti aletegemist (samas nende saagikus madalam põlispõldudest) · aletamine kasvas eriti 12-13.saj. seoses rahvaarvu kasvuga: = Lääne-Euroopas metsade ulatuslik vähenemine = muutused kliimas (külmem ja kuivem) = 16.sajandiks (kui aktiviseerus meresõit) tuli Lääne-Euroopasse puitu sisse vedada Põhja-Euroopast · põlispõllunduses kasutati algselt kahe- ja hiljem kolmeväljasüsteemi · künti kerge adraga ja härgadega · alates 9.saj
jaotatud ribadeks / siiludeks; et kellelgi poleks liialt hea või halb maa, jagati siile perioodiliselt ümber; põldude kuju tõttu tuli neid ühiselt künda, külvata, lõigata ja loomi karjatada. Külakogukord korraldas ka metsa ja kalavete kasutamise. Jahipidamise õigust talupoegadel polnud ning see privileeg kuulus tavaliselt ainult feodaalidele. Varakeskajal katsid ¾ Euroopast metsad ja sood, mistõttu kasutati põldude tegemiseks enamasti aletegemist (samas nende saagikus madalam põlispõldudest). Aletamine kasvas eriti 12-13.saj. seoses rahvaarvu kasvuga: Lääne-Euroopas algas ulatuslik metsade kahanemine; toimusid muutused kliimas (külmem ja kuivem); 16.sajandiks, kui aktiviseerus meresõit, tuli Lääne-Euroopasse puitu juba sisse vedada Põhja-Euroopast. Põlispõllunduses kasutati algselt kahe- ja hiljem kolmeväljasüsteemi. Põldu künti enamasti kerge adra ja härgadega. Tänu kapjade rautamisele ja
siiludeks; et kellelgi poleks liialt hea või halb maa, jagati siile perioodiliselt ümber; põldude kuju tõttu tuli neid ühiselt künda, külvata, lõigata ja loomi karjatada. Külakogukord korraldas ka metsa ja kalavete kasutamise. Jahipidamise õigust talupoegadel polnud ning see privileeg kuulus tavaliselt ainult feodaalidele. Varakeskajal katsid ¾ Euroopast metsad ja sood, mistõttu kasutati põldude tegemiseks enamasti aletegemist (samas nende saagikus madalam põlispõldudest). Aletamine kasvas eriti 12-13.saj. seoses rahvaarvu kasvuga: Lääne-Euroopas algas ulatuslik metsade kahanemine; toimusid muutused kliimas (külmem ja kuivem); 16.sajandiks, kui aktiviseerus meresõit, tuli Lääne-Euroopasse puitu juba sisse vedada Põhja- Euroopast. Põlispõllunduses kasutati algselt kahe- ja hiljem kolmeväljasüsteemi. Põldu künti enamasti kerge adra ja härgadega
Paljudes maades ongi juba üle mindud kõige effektiivsemale väljendusviisile toiteelementidena väljendamisele, mis ühtlasi võimaldab ka kõige selgemalt ja võrreldavamalt väljendada väetisekoguseid massiühikutes. 12. Agrokeemia kui rakendusteaduse ajalugu ja ülesanded agrokeemia ajalugu ulatub aega, kus inimene hakkas loomi kodustama ja kasutama nende väljaheited põldude väetamiseks. Väetamise viisina võib vaadelda ka aletegemist. Aega kuni 13 saj loetakse agrokeemia eelajalooliseks perioodiks, sel ajal kasutati väetamist vaid kogemuslikult,süüvimata väetamise mõju positiivsusesse ja põhjustesse. Esimene teadaolev agrokeemia raamat on aastast 1471. 1563 ilmus trükises Palissy töö, kus märgitakse, et taimed toituvad sooladest. 1665 pärinevad esimesed teated mineraalväetiste kasutamisest. Teadusliku agreokeemia alguseks võiks lugeda 1836 aastat,
annaabi.ee 
