algas üleminek viljelusmajandusele(põlluharimisele ja karjakasvatusele; seda nimetatakse ka neoliitiliseks revolutsiooniks). Tänu sellele vähenesid näljahädad ja suremus, pikenes eluiga ning kasvas inimeste arvukus. Põlluharimine tingis paikse eluviisi sinna, kus oli hea muld, seega jäid soised piirkonand asustamata. Aja jooksul jagunes ka tööjaotus (põlluharijad ja karjakasvatajad) Pronksiajal võeti kasutusele ader, mis muutis põllu kündmise märksa lihtsamaks. Aletamise puhul raiuti rajataval põllul kasvavad puistaimed ning need põletati, puidust saadav tuhk oli väetiseks. Põldu kasutati 2-5 aastat. Peale kasutamist jäeti ala sööti, kuni uus mets peale kasvas. Aletamiseks sobivad happelised mullad, kus tuhk annab väetisena suuremat efekti. Ja lisaks on paremad savikad, mitte liivased maapinnad. Põlispõllundusega oli üks ja sama põld väga kaua aega ühe ja sama koha peal
· Intensiivse maakasutuse tõttu vähe a säilinud okkalised põõsastikud · Üksikutes kohtades salud (loorber, pähklipuu,korgitamm, eukalüpt) · Aastane juurdekasv 1-2 m³/ha Ekvatoriaalsed vihmametsad · Mitmerindelised, liigirikkad · Aastane juurdekasv kuni 50 m³/ha · Ülekaalus väheväärtuslikud puuliigid · Hõlmavad 6% maismaast, 85 riigis (pooled Brasiilias, Indoneesias, Kongo DV-s) · Metsi raadatakse aletamise ja väärispuidu eesmärgil BRASIILIA · Suurima lehtmetsaga ala · Vihmamets võtab enda alla 1/3 riigi territooriumist · Mets hävineb tohutu kiirusega - 4km² tunnis · Tingis I-se ÜRO keskkonna ja arengukonverentsi kokkukutsumise 1992a. The Amazon Rainforest Metsaraie maht · Ekvatoriaalse vihmametsa raie maht ületab 10X loodusliku juurdekasvu · Põhja riikides suureneb metsamaa pindala tänu metsakasvatusele
on seal väiksemad. Ekvatoriaalsed vihmametsad kasvavad suurtel aladel Lõuna-Ameerikas, Aafrimas ja Kagu-Aasis. Aastane juurdekasv on neis metsades suur, isegi kuni 50 aastas. Enamasti koosnevad nad väheväärtuslikest puuliikidest. Ometi väheneb nende pindala kiiresti peamiselt ülraie tõttu. Ehkki alepõldudeks on need alad vähesobivad ja on pigem olulised elukeskkonna säilitamisel, raadatakse Amazonase piirkonnas vihma metsi siiski ka aletamise eesmärgil. Energiamajandus: Taastuvad energiaallikad: Päikeseenergia: soojuseenergia ja elektrienergia Hüdroenergia Tuuleenergia Energiamajandus tegeleb energiavarade hankimisega, nende töötlemisega elektriks, mootori- või ahjukütuseks ning viimaste kättetoimetamisega tarbijale. Kõige rohkem naftat on: saudi araabia, venezuela, katar, hiina, usa, iraan, iraak. Maailma kõige tähtsamad tootja on venemaa. Tahked kütused:
* Sageli olid põllud jaotatud ka suuremateks tõstanditeks, mis omakorda jagunesid pikkadeks ribadeks või harvem väiksemateks lappideks. Need ribad või lapid kuulusid taludele. Sellega kaasnes väljasundus, s.o talude kohustus teha põllutöid üheaegselt. * Põlispõldudel kasutati kolmeväljasüsteemi. Kolmeväljasüsteemi levikut seotakse talivilja kasvatamisega. Põldude paigutuse ja leviku määras sõnnikuvedamise kaugus (kuni 1- 1,5 km). Alepõld - Aletamise puhul raiuti rajataval põllul kasvavad puistaimed ning need põletati, puidust saadav tuhk oli väetiseks. Põldu kasutati 2-5 aastat. Peale kasutamist jäeti ala sööti, kuni uus mets peale kasvas. Keskaja lõpul Eestis umbes 100 mõisa kivist linnustena. Kindlustatud mõisad ehk vasallilinnused: väikesed tornlinnused (Vao, Kiiu),) aga ka suuremad hoonekompleksid (Kalvi, Virtsu). Tornlinnustes esimene korrus
annaabi.ee 
