Näituse retsensioon Ma käisin Kuressaare Ajamaja galeriis vaatamas Lasse Juhani Alanderi maalide näitust, mis kandis pealkirja ,,Minu esimene maalinäitus". Näitus on galeriis üleval 6. detsembrist 6. märtsini. Alenderil oli välja pandud 21 maali, millest üks oli juba ära ostetud. Nimelt, olid kõik näitusel asuvad maalid müügiks. Ilusaid maale oli palju, kuid minu erilise tähelepanu said nendest kolm. Esimene neist oli töö nimega ,,Elvira". Sellel maalil oli kujutatud kellegi kodu ning kassi. Ilmselt ootas kass peremeest koju. Selle maali juures meeldis mulle varjude ning valguse kasutamine. Aknast paistis valgus ning põrandal olid näha aknalaual olnud asjade varjud
See oli viimane klassikaline Ruja koosseis. Mõnedest lugudest nagu "Murtud lilled" ja "Teisel pool vett" sai klassika ja Ruja tundus olevat võimsam kui kunagi varem. Sel perioodil hakkas Urmas Alender kirjutama lüürilisi laulusõnu ja peagi võttis selle töö täiesti enda peale. Mõnesid tema laulusõnu peetakse nii võimsateks ja emotsionaalseteks, et need jätavad tugeva mulje ka neile, kes eesti keelt ei oska. Kuid bändi sisekliima oli siiski ebastabiilne. Sel perioodil on Alenderil probleemid ka häälega ja ansambli ette asub Indrek Patte. Patte lindistas mitmed tuntud lood nagu "Meeste laul" ja "Mis teha?" ja kui Alenderi hääl korda sai jäi ta bändi juurde taustalauljaks. Sel ajal võeti bändi tööle ka "manager" Juri Altov, kes nägi "Ruja"-s potensiaali ka väljaspool Eestit. Ta püüdis "Ruja" muuta "kellekski teiseks" - bändiks, kes oleks populaarne ka endises Nõukogude Liidus. See tähendas aga laule vene keeles. See idee lõhestas bändi, sest oli nende
Muusik sai selle kätte, kuid vastata enam ei jõudnud ... Ühiskassett jõudis rahvani saatuse tahtel Joko käe läbi "Luulekogu tuli trükist 30. septembril. Siis oli juba teada, et luiged küll on, kuid lootust enam ei ole .. ," muutub kirjanik mõtlikuks. Estonia hukust oli siis möödunud kaks ööpäeva. Virve Osila ütleb, et tema jaoks on muusik igavesti olemas, sest nad suhtlesid vaid loomingu kaudu. "Ma tunnen muusikas kogu aeg tema lähedust," sõnab luuletaja. Alenderil oli nende ühisloomingust sündinud kassett "Hingelind" tol saatuslikul ööl laeval kaasas, sest ta 14 oli tulnud just seda tegemast. Õnneks oli Joko kolm päeva enne traagilist reisi isa kassetist omale koopia teinud. "Ükskord hiljem külastas Joko mind ja ütles, et tal oli plaanis koos isaga "Hingelinnu" kassetti mulle tooma tulla ja et nüüd, mil isa enam pole, tõi ta mulle tema hääle,"
Rull. See oli viimane klassikaline Ruja koosseis. Mõnedest lugudest nagu "Murtud lilled" ja "Teisel pool vett" sai klassika ja Ruja tundus olevat võimsam kui kunagi varem. Sel perioodil hakkas Urmas Alender kirjutama lüürilisi laulusõnu ja peagi võttis selle töö täiesti enda peale. Mõnesid tema laulusõnu peetakse nii võimsateks ja emotsionaalseteks, et need jätavad tugeva mulje ka neile, kes eesti keelt ei oska. Kuid bändi sisekliima oli siiski ebastabiilne. Sel perioodil on Alenderil probleemid ka häälega ja ansambli ette asub Indrek Patte. Patte lindistas mitmed tuntud lood nagu "Meeste laul" ja "Mis teha?" ja kui Alenderi hääl korda sai jäi ta bändi juurde taustalauljaks. Sel ajal võeti bändi tööle ka "manager" Juri Altov, kes nägi "Ruja"-s potensiaali ka väljaspool Eestit. Ta püüdis "Ruja" muuta "kellekski teiseks" - bändiks, kes oleks populaarne ka endises Nõukogude Liidus. See tähendas aga laule vene keeles. See idee lõhestas bändi, sest oli
annaabi.ee 
