Narva, Kuressaare, Valga, Paldiski, Võru Kirjasõna: Heinrich Stahl 1637 1. Eesti keele grammatika; Johann Hornungi ladinakeelne eesti keele grammatika 1693(vana kirjaviis); Uus Testament 1686; Tartu ülikool (Johan Skytte) 1632 usu-õigus-arsti-filosoofiateaduskond, Anton Thor Helle 1739 piibel Uusaeg 19.saj Muu: Balti provintsiaalseadustik, vallakogukond, väljaränne, passikorralduseseadus, TÜ taasavamine, rahvuslik ärkamisaeg, vennasteliikumine, Maltsveti liikumine, Aleksandikooli komiteed Tegelased: Filippo Paulucci, Berclay de Tolly, Parrot, Köler, Karell, Faehlmann, Zinovjev, sahhovskoi, Reiman
· Juhid haritlaskond (Hurt, Jannsen, Jakobson, Cimze, Masing, Faehlmann, Kreutzwald, Reiman) Põhjused: · Seisuslike vahede kaotamine · Sooviti võrdseid majanduslikke seise ühiskonnas · Rahvusliku identiteedi leidmine · Kultuuri arenguks võrdsed võimalused · Eesti keelele laiemate õiguste saavutamine Tähtsad sündmused: ''Pärnu Postimees'' 1857 ''Kalevipoeg'' 1857-1861 Keskused: Tartu, Viljandi, Peterburg I üldlaulupidu Aleksandikooli liikumine EKmS 1869 1860 algusaastatel 1872 Jannsen, L.Koidula Jaan Adamson Hurt, Jakobson, Koidula, Jannsen Eesmärk kasvatada 1. emakeelne kool Eestikeelse kirjasõna eestlastes rahvuslikku väljaandmine, vanavara
enesemääramist, mille kõrgeim vorm on omariiklus. Rahvuslik ärkamine: enesest teadlikuks saamine RAHVUSLIKU LIIKUMISE PERIOODID Kõrgaeg 1860-1870 aastad Venestusaeg 1880-1890 aastad Iseloomulikud · Seltside liikumine · Pessimism jooned · EKS(eesti kirjameeste · karskusliikumine selts) 1872-1893 · Aleksandikooli liikumine üritused I üldlaulupidu 1869 Laulupidude trad jätkus, õpilasselts juhid Hurt, Jakobson,Jansen Reiman F.R.Faehlmann ,,kalevipoja" looja, ÕES looja F.R.Kreutzwald ka ,,kalevipoja" looja Lydia Koidula kirjutas isamaalaule Johann Köler rahvusliku liikumise juht, viis läbi palvekirjade aktsiooni, maalikunsti rajaja
*Ajastu suurluuletaja. *Isamaalüürika *Tema luuletused viisistatud *Eesti esimene naisajakirjanik *Osales Eesti I üldlaulupeo korraldamises I Periood 1857 - "Kalevipoja" ilmumine 1857 J.V Jannseni alustas "Perno Postimehe" väljaandmist 1864 J.V Jannsen kolis Tartusse ning alustas seal "Eesti postimehe" väljaandmisega 1865 Laulu- ja mänguseltsi "Vanemuine" loomine 1869 18.-20. juuni I eestlaste üldlaulupidu II Periood 1870 Aleksandikooli Peakommitee asutamine 1872 Eesti Kirjameeste Selts (EKS). EKS'I soovitusel võeti vastu uus kirjakeel. 1878 Carl Robert Jakobson asutas "Sakala". Algasid tülid Jakobsoni ja Hurda vahel. III Periood 1880 J.Hurt siirdus Jaani koguduse piiskopiks 1880 J.V.Jannsen muutub teovõimetuks insuldi tagajärjel. 1881 Liberaalsete vaadetega keiser Aleksander II tapmine, keisriks saab Aleksander III 1882 C.R.Jakobson sureb Saksameelne suund ärkamisajas *Suuna liider J.V. Jannsen
annaabi.ee 
