Aleksander Suur (0)

1 Hindamata

Värska Gümnaasium
12.klass
Elina Keerpalu
 Saksa filosoof
 Sündis Ida-Preisimaal
Königsbergis.
 Ristimisel anti nimeks
Emanuel, kuid muutis
selle hiljem
Immanueliks.
 Sündis sadulsepa peres.
 1740. aastal asus õppima Leibnizi ja Wolffi filosoofiat
ning Newtoni matemaatikat.
 1755 sai ta kohaliku ülikooli lektoriks ja 1770
proffessoriks.
 Oli esimene suur filosoof, kes töötas ülikoolis.
 Ta elas kodulinnas ning oli tuntud korrapäraste
harjumuste ja pedantsusega.
 Königsberglased võisid tema jalutuskäikude järgi kella
õigeks seada.
 Suri oma kodulinnas 1804.aastal
 Igasugune teadmine väljendub Kanti arvates
otsusena.
 Kanti arvates on kolme liiki otsuseid:
- sünteetilised aposterioossed
- analüütilised aprioorsed
- sünteetilised aprioorsed
 Kant väitis, et kui me maailma tajume sellisena, nagu
me teda tajume, siis see ei tähenda, et maailm
tegelikult ongi selline. Hoopis meie mõistus on
selline, et me ei saa maailma teisiti tajuda.
 Kant väitis, et on olemas objektiivne maailm, “asi
iseeneses”, kuid me ei saa selle kohta midagi väita.
 Selle tulemusena tekib “asi meie jaoks”.
 Aeg ja ruum on tunnetuse vormid – maailm (asi
iseeneses) ei eksisteeri ei ajas ega ruumis.
 Tunnetuse maailma nimetab Kant fenomenaalseks.
 Transtsendentne maailm ehk noumenaalne – on
olemas, aga seda ei saa kogeda.
 Uskus, et inimestel on vaba tahe .
 Käitumine on kohusetundest lähtumine.
 Kanti arvates, on moraalselt kõige väärtuslikumad
teod, mis sooritatakse puhtast kohusetundest, ilma
sümpaatia ja kalduvuseta.
 "Talita nõnda, et sa inimkonnasse nii oma isiku kui ka
ükskõik millise teise isiku näol suhtuksid alati kui
eesmärki ja mitte kunagi kui ainuüksi vahendisse.“
 See tähendab, et kõik inimesed on moraalses mõttes
võrdsed.
 Kõlblus on religiooni alus, mida mõistuse ja
teadusega “tõestada” ei saa.
 Praktilise mõistuse postulaadid:
- kõlbeline tegutsemine
- vaba tahe
- hinge surematus
- Jumala olemasolu
 Need on praktilise maailma ja vahetu kogemuse
alused.
 Kant jõudis järeldusele, et teadusena on psühholoogia
võimatu, sest:
 Inimhinge mõistmine on võimatu, sest kõik saab
alguse “Mina olen” väitest, mis on empiiriline mitte
ratsionaalne väide.
 Psühholoogias pole võimalik rakendada matemaatikat
 Psühholoogia ei suuda kontrollida nähtusi, mida ta
uurib.
 "Puhta mõistuse kriitika" (1781)
 "Prolegomena igale tulevasele metafüüsikale, mis on
võimeline esinema teadusena" (1783)
 "Alusepanek kommete metafüüsikale" (1785)
 "Praktilise mõistuse kriitika" (1788)
 "Otsustusvõime kriitika" (1790)