valmistamisel. Tänu happekindlusele kasutatakse ka keemiatööstuses. 7.3. Magnaalium Magnaalium on väga korrosiooni kindel sulam. Magnaalium sisaldab lisaks alumiiniumile ka 2-5% magneesiumi ja kuni 1% mangaani. Kui magneesiumi sisaldus sulamis on 10-30%, siis on ta valatav. Sellest sulamist valmistatakse konservipurke, karastusjookide purke, purgikaase, ehitusdetaile ja angaare. Ta on hästi keevitatav. 7.4. Aldrei Aldrei on sulam, mis sisaldab kuini 1% magneesiumi, rauda ja räni. Sobib hästi juhtmete valmistamiseks, sest on puhtast alumiiniumist tugevam ja vasest kergem. 7.5. Alumel Alumel on nikli (95%) ja alumiiniumi (2,3%) sulam, milles on veel räni ja mangaani. Alumeli 0 sulamistemperatuur on 1315-1390 C. Kasutatakse termoelementide (temperatuurisensorid) valmistamisel.
Auto ehituses kasutatavad sulamid Vask ja selle sulamid Masinaehituses kasutatakse vase sulameid. Tähtsamad vase sulamid on pronks ja messing. Elektrotehnikas on kasutuses puhas vask. Kui vasele lisada Al või Sb väheneb sulami juhtivus kolm korda. Vase sulamistemperatuur on 1083oC ja tihedus 8900 kg/m3. Pronks on vase sulam, tina, plii, alumiiniumi ja teiste elementidega. Pronksid jagunevad tinapronksideks ja tinavabadeks pronksideks. Alumiiniumpronks on sulam, milles kuni 10% (Al) alumiiniumi. Heade mehaaniliste omadustega deformeeritav ja valatav. Peale valmistamist vajab vanandamist. Ränipronks sisaldab kuni 5% (Si) räni. Väga elastne materjal ja sobib vedrude valmistamiseks. Berülliumpronks on sulam, mis sisaldab 2...3% (Be) berülliumi. Töötlemise käigus vajab karastamist ja noolutamist. Sobiv kõvadus, tugevus ja elastsus membraanide ja vedrude valmistamiseks. Sama elast...
Need sulamid on termotöödeldavad ning väga suure tugevusega. Neil on eriti hea sitkusnäitaja. Need sulamid on mehaaniliselt liidetavad. [3] Al-Fe-sulamid (8xxx) väga suure jäikuse ja tugevusega. Kasutatakse näiteks kosmoses. [4] Valusulamites on kõige levinumad silumiinid. Silumiinideks nimetatakse alumiiniumi ja räni 8-14% sulameid. Neil on head valuomadused, need sulamid on ka sitked ja korrosioonikindlad. Aldrei on sulam, mis sisaldab kuni 1% magneesiumi, rauda ja räni. Sobib juhtmete valmistamiseks sest on puhtast alumiiniumist tugevam ja vasest kergem. Magnaalium sisaldab kuni 12% magneesiumi ja kuni 1% mangaani. Magnaalium on kerge ja tugev materjal. Hästi keevitatav. Alumell on nikli ja alumiiniumi sulam milles 2% alumiiniumi, mangaani ja räni. Suure kuumuskindluse ja elektritakistusega materjal. [5]Kokkuvõte
räni(8...10%) magneesiumi 0,3% ja mangaani 0,5%, on head valuomadused, need sulamid on ka sitked ja korrosioonikindlad. AlSiCu: vastutusrikaste valandite valmistamiseks (plokk) AlMg: kõrge korrosioonikindlus ja head mehh. omadused, halvem valatavus AlCu: hea valatavus, madalam korrosioonikindlus AlMg, AlMn, AlSi: kasutatakse ilma termotöötluseta, plastsed, korrosioonikindlad AlCuMg: duralumiinium; kasutusel alates 1907.a. AlZnMgCu: kõrgtugev alumiiniumi sulam (vanandatav) Aldrei on sulam, mis sisaldab kuni 1% magneesiumi, rauda ja räni. Sobib juhtmete valmistamiseks sest on puhtast alumiiniumist tugevam ja vasest kergem. Magnaalium sisaldab kuni 12% magneesiumi ja kuni 1% mangaani. kerge ja tugev materjal. Hästi keevitatav. Alumell on nikli ja alumiiniumi sulam milles 2% alumiiniumi, mangaani ja räni. Suure kuumuskindluse ja elektritakistusega materjal. Alumiiniumi kasutatakse ka pulbermetallurgias. Alumiiniumpulbri ja Al2O3 ( kuni 22% ) segu
Pooljuhid Pooljuhtideks nimetatakse elektrimaterjalide klassikalise liigituse alusel materjale, millede elektriline eritakistus on dielektrikute ja juhtide vahepealne, olles vahemikus 10- 6...108 Ωm. Pooljuhtmaterjalide eri-takistus sõltub eelkõige koostisest (väga olulised on lisandid), valmistamise tehnoloogiast ja välismõjudest (temperatuur, elektriväljatugevus, valgustatuse intensiivsusest jne.) Pooljuhid on kas keemilised elemendid või nende keemilised ühendid nagu germaanium, räni, seleen, telluur, arseen, fosfor, või ränikarbiid ning mitmesuguste metellide oksiidid (vaskoksiid, titaanoksiid jne.) ja sulfiidid (tsinksulfiid, hõbesulfiid, magneesiumsulfiid jt.).. Germaanium (Ge) on välimuselt hõbehall, metalse läikega, raskesti mehaaniliselt töödeldav ja rabe, sulamistemperatuur 958,5 °C., suhteline dielektriline läbitavus ε = 16. Germaaniumist valmistatakse pooljuhtdioode ja transistore, mis võivad töötada temperatuuridel –60°C....
alumiiniumiga või oksüdeeritakse. Duralumiiniumi kasutatakse laialdaselt konstruktsioonimaterjalina (põhiliselt leht- ja profiilmaterjalina) silumiin – sisaldab 8-14% Si. magnaalium - sisaldab kuni 12% Mg ja kuni 1% Mn. Magnaalium on on kerge ja tugev materjal. Hästi keevitatav. aldrei - sulam, mis sisaldab kuni 1% Mg, Fe ja Si. Sobib juhtmete valmistamiseks, sest on puhtast alumiiniumist tugevam ja vasest kergem. alumell - nikli ja alumiiniumi sulam milles 2% Al, Mn ja Si. Suure kuumuskindluse ja elektritakistusega materjal. Lisandid Mn (0,2 – 0,1%) – lisatakse korrosioonikindluse suurendamiseks
Ditioniit puitmassi peegeldamine, tõstab valgesust 5-12%, püsivus ei ole hea, madal konts, ph 4-6, temp 50-70, stabilisaatoreid, 1t. Seejärel tselluloos kuivatatakse, kui see ei lähe otse edasi paberitööstusse. Alsulamid puhast al ei kasutata, kuna selle kõadus väike ja plastsus suur, sulamid kõvemad, tugevamad, deformeeritavad, valusulamid, kasutatakse suurte ehituskonstrsktsioonide valmistamiseks ja lennukitööstuses(kuna kerge), peab atmosf korrosioonile vastu, Aldrei 1%Mg, rauda ja räni, sobiv elektrijuhtmete valmistamiseks, hea elektrijuht, tugev, vasesulamistest kergem ja odav. Duralmuniiniumid 4-7% vaske, Mg, Mn, räni(alla1%), saab karastada, suureneb plastsus, pinged kaovad, tugev, kõva. Silumiinid 4- 10%Si, hästi valatav, kõvemad ja tugevamad sisaldavad vaske, Mg, Mn, saab karastada ja vanandada. Magnaalium- Mg kuni 12%, 1% Mn, kerge, tugev, saab keevitada. Saab
Tln Lasnamäe Mehaanikakool Materjaliõpetus Konspekt autotehnikutele Koostaja Mati Urve 2009 Teemad 1. Materjalide omadused, 2. Terased, 3. Malmid, 4. Magnetmaterjalid, 5. Metallide termiline töötlemine 6. Vask ja vasesulamid, 7. Alumiinium ja alumiiniumisulamid, 8. Magneesiumisulamid, 9. Titaan ja selle sulamid, 10. Laagriliuasulamid , 11. Kermised, 12. Metallide korrosioon, 13. Plastid , 14. Klaas, 15. Värvid, 16. Värvide liigitus, 17. Värvimisviisid, 18. Pindade ettevalmistamine, 19. Metallide konversioonkatted, 20. Metallkatted, 21. Kütuste koostis, 22. Kütuste koostis, 23. Nafta koostis ja kasutamine, 24. Nafta töötlemise viisid, 25. Kütuse põlemine , 26. Vedelkütuste üldised omadused ja nende kontrollimine, 27. Bensiinid, 28. Petrooleum, 29. Diislikütused, 30. Gaasikütused, 31. Hõõrdumine ja kulumine, 32. Määrdeainete liigitus, 33. Õlid, 34. Õlide omadu...
Tln Lasnamäe Mehaanikakool Materjaliõpetus Konspekt autotehnikutele Koostaja Mati Urve 2009 Teemad 1. Materjalide omadused, 2. Terased, 3. Malmid, 4. Magnetmaterjalid, 5. Metallide termiline töötlemine 6. Vask ja vasesulamid, 7. Alumiinium ja alumiiniumisulamid, 8. Magneesiumisulamid, 9. Titaan ja selle sulamid, 10. Laagriliuasulamid , 11. Kermised, 12. Metallide korrosioon, 13. Plastid , 14. Klaas, 15. Värvid, 16. Värvide liigitus, 17. Värvimisviisid, 18. Pindade ettevalmistamine, 19. Metallide konversioonkatted, 20. Metallkatted, 21. Kütuste koostis, 22. Kütuste koostis, 23. Nafta koostis ja kasutamine, 24. Nafta töötlemise viisid, 25. Kütuse põlemine , 26. Vedelkütuste üldised omadused ja nende kontrollimine, 27. Bensiinid, 28. Petrooleum, 29. Diislikütused, 30. Gaasikütused, 31. Hõõrdumine ja kulumine, 32. Määrdeainete liigitus, 33. Õlid, 34. Õlide omadu...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
