trompetit ja lõpp ,,oon" suurt. Tromboon leiutati 15. sajandil, et rahuldada 14. sajandi lõpu ja 15. sajandi alguse heliloojate nõudmisi, kes kirjutasid üha rohkem madalates kõrgustes. Tromboone kasutati välitingimustes, kontsertidel ja liturgiatel. 17. sajandil muutus tromboonide kasutamine üsna harvaks ja 1675. aastaks peaaegu lõppes. Austriast algas trombooni ,,taassünd": seda kasutasid Leopold Mozart, Georg Christoph Wagenseil, Johann Albrechtsberger ja Johann Ernst Eberlin. Nad kasutasid trombooni koori saatepillina, kuna trombooni kõla on sarnane inimhääle omaga. Tänapäeval kasutatakse trombooni väga palju dzässmuusikute poolt ning edasi on arenenud ka mängimistehnikad ja kõlad. Kaasajal kasutatakse rohkem tenor- ja basstrombooni, kuid lisaks on veel olemas ka näiteks alt- ja kontrabasstromboonid. Pilt 4( tromboon) 7
HARIDUSELT 4 OLI TA KÜLLALTKI HEA. TA LÄBISBONNI ÜLIKOOLI VABAKUULAJANA FILOSOOFIA, KIRJANDUSE, PRANTSUSE, ITAALIA JA LADINA KEELE KURSUSED. VIINI PERIOOD: AASTA OLI 1792, KUI BEETHOVEN LÄKS UUESTI VIINI TAGASI. SEEKORD PROOVITI ÕNNE JOSEPH HAYDNI JUURES, KES VÕTTIS TA VASTU. TÄIENDAVAID TEADMISI SAI LUDWIG ANTONIO SALIGHIERI KÄEST VOKAALMUUSIKA OSAS JA JOHANN GEORG ALBRECHTSBERGER KÄEST. MOZARTI JUURES ÕPPIMISE VÕIMALUS JÄI ÄRA VIIMASE SURMA TÕTTU EELNENUD AASTAL. JÄRGMISEKS AASTAKS OLI BEETHOVEN TUNTUD EELKÕIGE VIRTUOOSSE KONTSERTPIANISTINA. TEMA ESIMENE AVALIK KONTSERT OLI AASTAL 1795. SIIS TA ESITAS KLAVERIL OMA KLAVERITRIO. VIINIS ELATAS TA ENNAST KONTSERDITEGA, OMA TEOSTE MÜÜMISTEGA, TUNDIDE ANDMISEGA JA SAI KA KINGITUSI RIKASTE ARISTOKRAATIDE KÄEST
perekonda palju pille, millest kaasajal kasutatakse rohkem tenor- ja basstrombooni. Tromboone kasutati välitingimustes, kontsertidel ja liturgiatel. 17. sajandil muutus tromboonide kasutamine üsna harvaks ja, kui Austria välja arvata, 1675. aastaks peaaegu lõppes. Bach ja Händel kasutasid trombooni üksikutel juhtudel, näiteks Händel kolmes oratooriumis. Austriast algas ka trombooni "taassünd": seda kasutasid Leopold Mozart, Georg Christoph Wagenseil, Johann Albrechtsberger ja Johann Ernst Eberlin. Nad kasutasid trombooni koori saatepillina, kuna trombooni kõla on sarnane inimhääle omaga. Trombooni tarvitasid ka Wolfgang Amadeus Mozart oma "Reekviemis" ja Joseph Haydn. Inspiratsiooni heliloominguks andis oma aja tuntuim trombonist Thomas Gschladt Salzburgi õukonnaorkestrist.Sümfooniaorkestrisse võttis pilli rootsi helilooja Joachim Nicholas Eggert 1807, kuigi tuntum on fakt, et Beethoven tegi seda 1808 oma 5. sümfoonias. Beethoven kasutas trombooni ka oma 6