põhjendatud organisatsiooni- ja juhtimisteooriat. Kaasaegsete juhtimisteooriate valik ja esitamine on keeruline, sest objektiivse hinnangu saame teooriatele anda alles aastakümnete möödudes. Samas on seda vaja teha, sest ilma selleta jääks juhtimisteooria vanamoodsaks ning selle mõistmine oleks ühekülgne. Paljude juhtimisteadlaste pingutustest kasvasid välja süsteemi- ja olukorrateooriad. Viimased (Albanese, 1988: 55-60) 2.1.1. Süsteemiteooria Süsteemiteooria (systems theory) rajaja West Churchman (1957). Vaadeldakse org.-ni kui tervikut ja pakutakse lahendusi kogu org.-ni juhtimiseks. Süsteem on koos toimivate osade ühtne tervik, kus igal osal on terviku jaoks täita oma konkreetsed ja olulised ülesanded. Süsteemid koosnevad allsüsteemidest ja neid iseloomustavad entroopia ja sünergia.Entroopia on süsteemi määramatuse ja korrapäratuse määr ehk info määramatu hulk. Juhtimisega
Seetõttu on nende valik paratamatult subjektiivne. Samas on seda vaja teha, sest ilma selleta jääks juhtimisteooria vanamoodsaks ning selle mõistmine oleks ühekülgne. Paljud juhtimisteadlased on kritiseerinud erinevate juhtimisalaste käsitluste ühekülgsust ja üritanud neid omavahel ühendada. Sellest kasvasid välja süsteemi- ja olukorrateooriad. Viimased eeldavad olukorra tundmaõppimist ja seda kirjeldavate tunnustega arvestamist juhtimisotsuste tegemisel. (Albanese, 1988: 55-60) 2.1.1. Süsteemiteooria Süsteemiteooria üks rajajaid on West Churchman (1957). Süsteemiteooriad rõhutavad organisatsiooni terviklikkust, mistõttu seda ei saa osade kaupa vaadelda. Süsteem on koos toimivate osade ühtne tervik, kus igal osal on terviku jaoks täita oma konkreetsed ja olulised ülesanded. Süsteemiteooriates vaadeldakse organisatsiooni kui tervikut ja pakutakse välja lahendused kogu organisatsiooni juhtimiseks. (Dessler, 1995: 104)
organisatsiooni aktiivne liige, kes võib tegutseda ettearvamatult. Töötajate tegevus on sihipärane ja planeeritav vaid siis, kui arvestatakse nende vajadustega ja luuakse selleksvastavad tingimused. Selleks tuleb töötajaid 56 Kempner, T. Penguin Management. Handbook. 4 ed. Penguin Books, 1987, lk. 46 57 Aino Siimon. Kulno Türk. JUHTIMINE. TÜ Kirjastus, 2003, lk. 37-38 58 samas lk. 38-44 59 Bartol, K. Martin, T. Management. McGraw-Hill, 1991, lk. 54 60 Albanese, R. Management.South-WesternPublishing Company, 1988, lk. 50 61 Kempner, T. Penguin Management. Handbook. 4 ed. Penguin Books, 1987, lk. 27 motiveerida ja arvestada tasustamisel nende huve. Neoklassikud kritiseerivad kitsast tööjaotust, mis muudab inimese isikupäratuks ja pakub talle vähe tööalast rahuldust. Nad väidavad, et üksikasjalik tööjaotus ei aita organisatsioonil paremini oma eesmärke saavutada, sest tekitab arusaamatusi ja koordinatsioonihäireid
annaabi.ee 
