Sõda Horvaatias lõppeb NATO teostab mitu õhurünnakut Bosnias elavate serblaste üksuste ja teiste sõjaliste objektide pihta Horvaatia ja Bosnia armeed alustavad ühispealetungi Srpska Vabariigile Sõda Bosnia ja Hertsegoviinas lõppeb 1996-1999 - NATO poolt kaasa aidatud vaherahule kirjutati alla 15. oktoobril, kuid mõlemad pooled murdsid seda kaks kuud hiljem ja jätkasid sõdimist Pärast Racaki massimõrva (1999 jaanuar, 45 tapetut albaanlast), otsustas NATO, et konflikti on võimalik lõpetada sõjalise rahuvalvamise üksuse paigutamisega regiooni, mis sunnib mõlemat osapoolt omavahelist sõdimist lõpetama Jugoslaavia keeldus 23. märtsil välisest rahuvalveüksuse paigutamisest ja NATO valmistus rahuvalveüksuste toomiseks regiooni jõuga, millele järgnes Jugoslaavia üksuste pommitamine, et Serbia väed ei sekkuks 2001 Makedoonia ülestõus, Makedoonia etniliste albaanlaste Rahvuslik Vabastusarmee ründas
1998, 24. september - NATO esitab Milosevicile ultimaatumi: katkestada lahingud Kosovos või oodata õhurünnakuid. 1998, 13. oktoober - USA eriesindaja Richard Holbrooke saavutab Miloseviciga kokkuleppe, et see tooks väed Kosovost välja. Raido Rinaldi 12c 2/7 1999, 9. jaanuar - Jugoslaavia väed alustavad Kosovos uuesti sõjategevust. 1999, 16. jaanuar - leitakse massihaud Racakis, kus on tapetud vähemalt 45 albaanlast. 1999, 6. veebruar - Pariisi lähedal Rambouillet' lossis algavad rahukõnelused, mis lõpevad tulemusteta. 1999, 15. märts - rahukõneluste teine voor Pariisis lõpeb leppe allakirjutamisega albaanlaste poolt, serblased keelduvad alla kirjutamast. 1999, 19. märts - kontaktrühm katkestab kõnelused, sest serblased keelduvad jätkuvalt rahu sõlmimast. Raido Rinaldi 12c 3/7 Kosovo serbia koosseisus
ja metssigu ning palju on väikekiskjaid, närilisi, roomajaid ja linde. Itaalias on 5 rahvusparki ja 41 looduskaitseala. Rahvuspargid on Abruzzo, Gran Paradiso, Calabria, Stelvio ja Cicero. Rahvastik 94% rahvastikust on itaallased, kuid riigi ääreosades elab rohkesti muid rahvusi: 1,5 miljonit sardiinlast (Sardiinias), 520 tuhat friuuli (Friuli-Veneetsia Giulias), 300 tuhat Triooli sakslast (Trentino-Alto Adiges), 90 tuhat prantslast (Piemontes), 100 tuhat sloveeni, 115 tuhat albaanlast, 25 tuhat kreeklast (mõlemad Lõuna-Itaalias ja Sardiinias) ja teisi rahvusi. Valitsev usund on Itaalias katoliiklus. 87% Itaalia elanikest identifitseerib end rooma- katoliiklastena Usu mõju on eriti tugev maal, Põhja-Itaalia tööstuslinnades on see märgatavalt nõrgem. Uurimus näitab, et Itaalia rahvastik vananeb kiiremini kui üheski teises Euroopa Liidu riigis. Käesoleva aasta alguses tuli iga 100 alla 15-aastase itaallase kohta 137,7 inimest, kes on 65-aastased või vanemad. 2004
annaabi.ee 
