on Eesti rahvaarvust suurem. 5.Riik asub sisemaal,teda ei piira ükski suur veekogu. 6.Makedoonia pinnamood on mägine. 7.Makedoonia asub lähistroopilises kliimavöötmes. 8.Makedoonia loodusvöönd on kõrgusvööndilisus. 9.Kõrgeim tipp on Golem Korab,mis on 2764m üle merepinna.Kõoge pikem jõgi on Vardar, mis saab alguse loodeosa mägedest ning voolab läbi terve Makedoonia.Suuremad järved on Ohridi ja Prespa järved mis on ka piiriks Albaaniaga. 10.Naaberriigid on Albaania,Kreeka,Bulgaaria,Serbia ja Kosovo.Põhjast läheb piir koos Serbia riigiga 62km,loodes koos Kosovo riigiga 159km,Bulgaariaga idas läheb piir 148km,Kreekaga lõunas 228km ja Albaaniaga läänes läheb piir 151km. 11.Riigikaart.
Toimub sovetiseerimine. 1948 NSV Liidu Jugoslaavia tüli, mis viib suhete katkestamiseni Moskvaga. 1949 Jugoslaavia liider marssal Josip Broz Tito on majandusblokaadi tõttu sunnitud sõlmima kaubanduslepinguid lääneriikidega; rahalist ja sõjalist abi saadakse ka USA-st. Territoorium Sarnaselt eelnenud Jugoslaavia Kuningriigiga oli Jugoslaavia SFV-l piirid Itaalia ja Austriaga loodes, Ungariga kirdes, Rumeenia ja Bulgaariaga idas, Kreekaga lõunas ja Albaaniaga kagus. Aadria meri oli läänes. Kõige olulisim muutus piirides oli 1954 aastal, kui Trieste Vaba Territoorium laiali lagunes Osimo lepinguga. Jugoslaavia Tsoon B, mille suurus oli 515,5 km², sai Jugoslaavia SFV osaks. Tsoon B oli juba varasemast okupeeritud Jugoslaavia Rahvusliku Armee poolt. 1974 Serbia mõju vähendamiseks Jugoslaavias rajab Tito Serbia vabariigi territooriumil Kosovo ja Vojvodina autonoomsed provintsid.
valdavalt moslemitest albaanlased. Nii kinnitavad serblased. 1878 - Serbia taastab iseseisvuse, Kosovo jääb Türgi võimu alla. Samal aastal loodi Prizreni liit - albaania rahvusluse algus. 1912 - I Balkani sõjas vallutab Serbia Türgilt Kosovo alad ja rahvusvaheline rahukongress jätab ala Serbiale. Samal aastal sündis iseseisev Albaania riik. 1941 - enamik Kosovot läheb Itaalia okupeeritud Suur-Albaania koosseisu. 1945 - Jugoslaavia keeldub lubamast Kosovol ühineda Albaaniaga, kuigi oli sõja ajal andnud albaanlastele lubadusi, mis nägid ette albaanlaste taasühendamist. 1968 - pärast kümmekond aastat jätkunud repressioone leiavad aset albaanlaste esimesed ise- seisvust nõudvad meeleavaldused Kosovos. 1974 - Jugoslaavia põhiseadus annab Kosovole autonoomia Serbia koosseisus. 1981 - albaanlased nõuavad Kosovole vabariigi staatust, politsei ajab meeleavaldused laiali, vägivald jätkub kuni tänaseni.
aprillil 1962. a.). NSVL kuulutas riikide rahumeelset kooseksisteerimist. 1955. aastal lõpetas NSV Liit Austria okupeerimise ning normaliseeris suhted Jugoslaavia ja Saksamaa Liitvabariigiga. Militaristlikest ambitsioonidest siiski ei loobutud. Relva jõul lämmatati sõltlasriikide demokratiseerumiskatsed (nt. 1956 Ungaris). Kuuba juhi Fidel Castro reziimi toetamine tekitas Kuuba kriisi ajal (1962) maailmasõjaohu. Suhtlemine lääneriikidega rikkus vahekorda Hiina ja Albaaniaga. Jätkus forsseeritud relvastumine. Nõukogude Liidu mõjuvõimu seisukohast oli see suur viga, et Hrustsov läks tülli Mao Zedongiga. Hiina muutus sõbrast vaenlaseks. Hrustsovi ja Mao sõnelus Pekingis algas sellest, et Hrustsov avaldas imestust Mao seisukoha üle, et tuumasõda pole tarvis karta. Loomulikult peab tuumasõda kartma. Küllap kartis ka Mao, kuigi ütles hoopis muud. Võib-olla oli küsimus juhtpositsioonist, kelle võim on suurem, kumb kõvem
Rahaühik Dinaar(CSD),euro(EUR) Ajavöönd Kesk-Euroopa aeg Riigihümn ,,Hy Sloveni" Üladomeen .yu Maakond 381 III Geograafiline asend Serbia ja Montenegro asub Kagu- Euroopas,piirnedes läänes Aadria mere ja Bosnia ja Hertsogoviinaga,lõunas Albaania ja Makedooniaga,idas Bulgaaria ja Rumeenia-ga ning põhjas Ungari ja Horvaatiaga.Maismaa riigipiirid on 2246 km pikad,millest 287 km on piir Albaaniaga,527 km Bosnia ja Hertsogoviinaga,318 km Bulgaariaga,241 km Horvaatia põhjaosaga,25 km Horvaatia lõunaosaga,151 km Ungariga,221 km Makedooniaga,476 km Rumeeniaga.Veepiiri pikus on 199 km pikk. 3 IV Looduslikud tingimused 4.1 Kliima Kliima on riigis paiguti erinev.Põhjaosas valitseb kontinentaalne ehk mandriline kliima,see tähendab kuum suvi,külm talv,kõrge temperatuuri amplituud,tuule
annaabi.ee 
