Nt. ideaalseks relatiivseks stabiilsuseks oleks see, et IQ skooride järjestus kahel erineval testimisel on täpselt ühesugune. Vanuse kasvuga IQ skooride relatiivne stabiilsus suureneb Inimese võimekuse suhteline tase on üsna stabiilne kogu elu vältel IQ stabiilsus Läbilõikeuuringud näitavad, et intelligentsus muutub inimese elu jooksul üsna palju. Elukestvate trendide jälgimine kinnitab ka seda, et intelligentsuse alavormide eristamine on vajalik, sest erinevad võimed arenevad ja vananevad erisuguse kiirusega. Veel kord -- muutumatuks jääb vaid tema suhteline paigutus üldises võimekuse pingereas VÕRRELDES tema eakaaslastega, mitte erinevate ülesannete lahendamise oskus => keskmise taseme muutus (mean-level) Mis põhjustab võimete langust? # Erinevad kõverad => iga võimetetahu taga on mingi iseseisev protsess # langeb see osa võimetest, mis on ühine kõigile vaimset pingutust nõudvatele tegevustele (g)
tema oskusi ja teadmisi selles valdkonnas. Hinnatakse seda, mida inimene on iseseisvalt saavutanud. Kollektivistlikus kultuuris eelistab tööandaja palgata oma sugulasi või teiste töötajate sugulasi. Ollakse arvamusel, et sugulastele võib alati kindel olla. Kollektivistlikus ühiskonnas sarnaneb töötaja ja tööandja suhe peresuhtega, seda iseloomustavad mõlemapoolsed kohustused ja lojaalsus. Individualismi ja kollektivismi alavormide eristamisel peetakse kõige tähtsamateks dimensioonideks horisontaalseid ja vertikaalseid sotsiaalseid suhteid, pakutakse, et kultuure võib iseloomustada ulatuse järgi, mil määral neis rõhutatakse indiviidi mina-kontseptsioonide samasust (horisontaalne dimensioon) või erisust (vertikaalne dimensioon) ning sõltuvust (kollektivism) või sõltumatust (individualism). Horisontaalsetes kultuurides ei soovi inimesed silma paista, ennast tahetakse näha
On võimalik eristada vähemalt kolme kollektivismi alavormi Realo jt (1997) mis erinevad üksteisest sotsiaalsete suhete kauguse poolest, vastavalt: a) lähisuhted perekonnaliikmete ja oluliste teiste lähedaste inimestega; b) suhted sõprade, töö- ja õpingukaaslaste ning naabritega ja c) suhted rahvusgrupi/ -kaaslaste ja ühiskondlike institutsioonidega (Allik jt, 2003). Lisaks sellele peetakse individualismi ja kollektivismi alavormide eristamisel kõige tähtsamateks dimensioonideks horisontaalseid ja vertikaalseid sotsiaalseid suhteid, pakutakse, et kultuure võib iseloomustada ulatuse järgi, mil määral neis rõhutatakse indiviidi mina-kontseptsioonide samasust (horisontaalne dimensioon) või erisust (vertikaalne dimensioon) ning sõltuvust (kollektivism) või sõltumatust (individualism). Horisontaalsetes kultuurides ei soovi inimesed silma paista, ennast tahetakse näha nagu teisi,